Räägitakse, et augustis vana kuu aegu on kõige parem võsa lõigata, sest siis on suve jooksul kogutud kasvujõud alles vartes ja lehtedes. Kui need õigel ajal maha niita, ei saa juurtesse talveks koguneda enam nii palju energiavarusid, mis uuel kevadel taimed taas vohama paneb. See on teooria, mille tõestamiseks võsatöödel kulub aastaid.

Olen proovinud nii ja naa, kuid kindlasti pole isegi augustit ja vana kuud silmas pidades võimalik võsast ühe korraga lahti saada. Ikka kahel-kolmel suvelõpul tuleb niita, siis saab lepavõsast enam-vähem jagu. Pajust aga kindlasti mitte – tema tuleb ka viiendal-kuuendal aastal uuesti, isegi kolmeteistkümnendal suvel pärast esimest mahalõikamist. Just täna kiusasin järjekordselt sellist, ikka üht ja sedasama põõsast, mille noored võsud igal aastal üle meetri pikad.

Praegu algab vana kuu, kestab see vaid nädala jagu. Nii lühikese ajaga ei suuda kuigi palju võsatöid ära teha. Tavaliselt lõpetan need alles koos lume tulekuga. Aga kui ilm lubab, siis üritan kraavikallastelt, kust lepad said talvel küttepuudeks saetud, esimesel võimalusel värsket lepavõsa niita. Praegu on see pehme kui mahlane salat – ketaslõikur niidab sahinal maha.

Terve päev tuli hoovihma, kohati lausa kallas. Alles õhtu eel jäi sadu järele ja sõitsin metsa tööle. Asi seegi – mõne tunniga jõudsin natuke võsa ja putkesid niita. Sattusin kraavipervel maa sees olevale herilaste pesale ja sain nõelata.

Augustis näeb õitsemas ühtesid meie orhideelistest – laialehist neiuvaipa. Aina sagedamini kohtan teda oma maadel, metsaveeres ja kraavikallastel. Praegu on valgusküllasemates kohtades kasvavatest taimedest mõned üleni ära õitsenud, kuid puude vilus leiab ka täisõites neiuvaipa. Püüan hoolikas olla, et neid kogemata maha ei niida. Õnneks on praegu õisikud end kõrgele välja sirutanud ja mõne varre kõrgus küündib 80 cm-ni. Kui taime tunned, siis oskad ka aegsasti märgata.

Postitatud Wednesday, August 8th, 2012 kell 10:16 pm kategooria Loodus.