Mida külvad, seda lõikad
August 14th, 2012
Kell 10 õhtul on väljas pime. Augusti öötaevas langevad tähed. Päeval puhunud vali tuul pillutab puudelt esimesi kollaseid lehti. Ületeenaabril osa kartuleidki võetud. Need on lõppeva suve märgid, ehkki keskpäevane soojus tekitab petliku tunde selle edasikestmisest.
Viimaste päevade kuivad ilmad on kõik kombainid liikvele ajanud. Ma ei tea, kuidas mujal, kuid vähemalt minu kandis pakitakse ka põhk kiiresti rullidesse ja veetakse suurfarmi juurde. Põllumeestel paistab töö laabuvat ja saagid on üle keskmise. Masinadki neil kõik moodsad ja kiired. Mööda sõites on vahepeal tore seisatada ja viljakoristust vaadata. Koos sellega võib näha ka mitmeid linde, kes põllule maanduvad või õhus tiirlevad.
Seemnest, mis kevadel või eelmisel sügisel mulda pandi, on kasvanud ja valminud toiduvili, olgu siis loomadele või inimestele. Põllumehe ja metsakasvataja ametid pole teineteisega sarnased. Põllumees külvab ise ja ise ka koristab – mida külvab, seda lõikab ja paneb homme lauale. Metsas peab tublisti teistmoodi, kaugemale mõtlema – vanaisa külvatud vilju näevad ja nopivad alles lapselapsed. Metsaistutaja oma puid ise ei lõika.
Seepärast on mul praegust metsade kasutamist vaadates natuke kõhe, et on kadunud austus eelmiste põlvede töö vastu ja vähe mõeldakse järeltulijate peale. Või on kadunud usk riigi kestmisse? Justkui et pärast meid tulgu või… Kuidagi kergesti nopitakse saak ja tulu praegu kohe kätte, aga kas samasugust võimalust tahetakse jätta ka 50 või 80 aasta pärast elavatele.
Vahest siiski osa maaperedest usub, et lapsed jäävad või tulevad tagasi ja koht jääb kestma. Ja mets jääb kestma. Ehk ka riik jääb kestma. Aga kui suurem osa on edasi müüdud, võlgade katteks panti pandud, järjega välismaiste fondide kätte jõudnud? Kas siis on veel külvajaid, hooldajaid ja lõikajaid, kes oleksid oma maa ja metsa peremehed – või on järel vaid trobikond rahulolematuid palgatöölisi?
August 15th, 2012 at 10:59 am
Keskkonna ja metsandusega tegelejate tähelepanu on suunatud üldse kõrvalistele asjadele – puhkemajad, mida sai sõpradele delegeerida, matkarajad jne.
Metsauuendus on jäetud looduse hooleks – ülevalt paistab ka võsa metsana, aga metsanduses on see mõistetav lagendikuna .
Ministeerium muretseb küll erametsadest, aga RMK võib tegutseda omapäi – uuenduse ja hoolduse vastu ei paista mingit huvi olevat.
Riigimets pidi olema krooni kattevarana arvel – nüüd on ta vist tõesti otsas – Järgmine aasta lubati siiski esialgu 250 milj. investeerida metsa, aga mis rajad või majad jälle plaanis on…
Ega enne asi ei parane, kui valitsus tekitatakse tõesti Eesti riigi huvides tegutsevatest poliitikutest.
August 15th, 2012 at 11:40 am
Süsteemi olemus on julm. Ainult targad suudavad oma metsa jätta puutumata. Metsakorralduskavas mis on nüüdseks üle 10a vana, olid soovitused mitmel eraldisel teha lageraie! See kava oli koostatud veel riigi rahade eest. On möödunud üle dekaadi ja mets on samasuguses heas seisus kui varem. Mis tähendab et mets ei vaja tingimata hooldamist, vaid suudab end ise vägagi hästi elus hoida. Hea mida inimkäsi saab teha on lihtsalt sellele kaasa aidata, vedades välja mõned ümber läinud puud või teha kohati harvendust puidu kiiremaks juurdekasvuks. Nii et metsafirmad, visake oma reklaamid metsa vajalikusest majandada prügikasti!
August 16th, 2012 at 2:30 am
kui arutleda looduslikku fakti et mets kasvab 50-80! aastat et seda lõigata siis matemaatiliselt kui 80 aastat võrduks 80-100% metsa küpsusest se tähendaks loogikalt seda iga aasta kui palju lõigata% ja aasta vanusest ja olemas olevast krundi pindalast ?? siis vastus oleks 1 protsent vanusest ning (metsa küpsuse keskväärtus protsent krundil !!) 1protsent metsakrundi pindalast ! .Nii et kutupiilu arvake ära kas riik ja rahvas täidab seda nõuet vastus oleks VAEvalt ! surnud metsa materjaliga on ise lugu so (koristus raie) loogis et eesti on lage.. igas mõttes..
On ilmselge et meil puudub antud tetailne seaduslik kontroll asja üle .selline asi tuleks anda riigikogule kehtestamiseks aga kellele anda asi ajada ..? “eesti rohelised” või mõni muu organ üles anda asi ajada.
Eesti metsadega ongi suht kutu.. ja muutusi pole näha käitumises ! siia sündind inimestel oma maist vara eriti pole ja (se firmadel enamuselt) pole eriti näha et enam massiliselt saakski on teada et laen oli aja pikkusega ette teada kunagi 30 aastat kohustust ja riske liida se kohustus sündind inimesele kukud pikali.. majanduse ja privaat olu stabiilsuse oludes üle 3 aasta ei julge..