Blogi avalehel

Vahelduseks seenejuttu

August 29th, 2012

See foto on tehtud Valgamaal, kui käisime laupäeval sealseid metsi vaatamas. Kuna minu läheduses olnud konsulent ei osanud ka otsemaid määrata, millise puuseenega on tegu, siis ehk mõni blogi lugeja tunneb ja saab kommentaari lisada.

Ise arvan, et vist on kuusetaelik, aga kuna õiget kirjandust käepärast pole ning internetist ei ole samuti kasu, sest fotosid ja puuseente kirjeldusi ma sealt ei leia. Artiklites küll mainitakse, et kuusetaelik on paha-paha ja õige oleks seenega puu metsast välja viia, samas kraad hullemad olevat ikka juurepess ja kännupess.

Fotol olevast seenest. Oli veerjale nõlvale rajatud kuusik, vanust kuni 50 aastat, maapind samblane. Tervete puude vahel oli üks murdunud ladvaga surnud kuusk, oksad kuivanud, aga tüvel koor veel peal. Maapinnast umbes meetri kõrgusel kasvas selle kuuse erinevates külgedes tüvel kolm sellist seent, mis pildil näha.

Oi, kuidas oleks vaja praktilist õppust looduses, et saaks tundma õppida ka puuseeni. Neid, mida toiduks korjatakse ja koju viiakse, olen aastate jooksul täiesti arvestataval hulgal tundma õppinud ja ära proovinud. Mõne söödava seene, mis tegelikult ei maitse, jätan järgmistel käikudel korjamata.

Mis õppimisse puutub, siis ühel metsaomanike õppepäeval ladus lektor kohvrist hunniku puuseeni lauale vaatamiseks, aga selline põgus silmitsemine ei tähenda veel, et suurt meelde jääks. Vaja oleks seda kõike metsas, looduses õppida.

Sain ka täna võsalõikuriga päris rahuldava tööpäeva teha. Kõige muu hulgas põikasin ka sihilt kuusiku alla, kus esimesed noored tavariisikad (halli värvi) end samblast välja olid ajanud. Nii saab mahedatele kukeseentele vürtsikamat täiendust.

4 vastus “Vahelduseks seenejuttu”

  1. Agur:

    Tundub olevat siiski kännupess (Fomitopsis pinicola), eriti kui on alt kreemikasvalge, peenikeste siledat pinda moodustavate torudega.
    Kuusetaelik (Phellinus chrysoloma) on üsna kuusekoorekarva, sametine, enamasti lainja kuldpruuni servaga, “korruseid” moodustav, suhteliselt suurte ja pruunide ebatasaselt asetsevate torukestega.
    Seeni tuleks nende määramiseks pildistada nii, et ka nende alakülg (hümenofoor) on näha.

  2. taelik:

    See vast kännupess jah. Lisan lingi kuusetaeliku pildile http://www.stridvall.se/fungi/gallery/Phellinus/F30A3136?full=1

  3. Leili:

    Suur tänu lingi eest. Rootsi fotol on kuusetaelik tõesti hoopis teistsugune kui see, mida mina nägin. Loomulikult tegin vea, et seent ka altpoolt ei pildistanud.
    Kui kännupess, siis vast ongi kännupess. Püüan temast fotosid otsida, sest seene värvitoonid võivad erinevates kohtades varieeruda. Minu nähtu kasvas päris varjulises kuusikus.

  4. taelik:

    Pilte leiad rohkem, kui sisestad googlisse ladinakeelse nime. Mina tüvel sellist kuusetaeliku viljakeha pole näinudki nagu rootsi pildil. Taelik “roomab” tavaliselt elusate kuuskede okstel tüvest väljapoole. Samuti ei asusta kuusetaelik minu teada surnud puid. Surnud puud rohkem kännupessi pärusmaa.
    Kuusetaeliku poolt nakatunud puud on üldjuhul peaaegu ladvani südamemädanikuga, seega metsas hoida neid majanduslikult põhjendatud ei ole. Kännupess esineb minu teada ainult surnud puudel ja need tüükad võib rahus rähnidele jätta.

Jäta vastus