Blogi avalehel

Kahtlustasin varguses oravaid, kuid selgus, et …

January 25th, 2013

Suller-oravate jutt haakub paremini ühe teise teemaga, aiaorava ees aga pean kahtlustamise pärast vabandama. Tema pole tihaste peki öises varguses osaline, tegelikult pole ma oravaid sel talvel maja lähedal näinudki, pealegi on nemad päevase eluviisiga loomad.

Asi järgmine. Umbes nädal aega jutti kadus öösiti lindude toitmiseks mõeldud rasvakuulikeste kott lati otsast ära. Nöör läbi näritud ja toit koos võrguga kaasa võetud. Kui poekraam otsa sai, torkisin sügavkülmas olnud pekitükile augu koos nööriga keskelt läbi ja riputasin lati otsa, tihastele. Igaks juhuks vahetasin pika lati asukohta ja panin selle poolviltu teise elupuupõõsa sisse, kus polnud tihedate okste vahelt võimalik enam latile pääseda. Kahjuks ma ei osanud arvestada, et põõsastel on kõvaks külmunud lund ning kui hommikul pekk koos nööriga jälle kadunud oli, nägingi põõsal lumel jälgi. No külakass see ei saanud olla, sest mööda pikka, peenikest ja ümmargust latti kass ronida ei riski. Otsisin kapist järgmise peki. Vaatasin veel enne magamaminekut, et pekk alles. Hommikuks taas kadunud. Pekikäntsakatest hakkas kahju ja kordasin katset rasvakuulikestega. Kadusid jälle.

Lõikasime päeval sirelipõõsastest vanu oksi välja, saagisime maha ühe vana, peaaegu ladvani kuivanud mägimänni ja tegime maja taga tuld. Kevadel oleks lõigata küll parem, aga siis ei saa enam ohutult maja lähedal oksi põletada. Veranda nurgalt mägimänni oksi vedades märkasin järsku maja vundamendi ääres maas kadunud linnutoidu kotikest, ühes tükis, nöörijupp järel. Ja lumel rada tillukesi käpajälgi, nagu väikse kassi omad. Ohoo! jäljed viisid maja vundamendi tuulutusaugu juurde. Oli näha, et august käiakse sisse-välja, sest lumele on prügi pudenenud. Sissetallatud rada suundus elupuude vahele ja sealt lund mööda põõsa harjale, kust latile ligi pääseb. Kõik sai korraga selgeks.

Olin unustanud, et hiirte krõbistamist lagede vahel pole juba paar kuud kuulda olnud. Meie maja alla on asunud elama tuhkur! Vaevalt kahest pekitükist talle kuigi pikaks ajaks jätkus ning kui hiiredki puha nahka pistetud, siis kõlbavad kehval ajal ka teravilja-rasvakuulikesed. Öise eluviisiga loomake käibki toitu pimedal ajal hankimas.

Tuli meelde paari aasta tagune kohtumine, kui ühel suveööl trepil istusin ja poolpimedas üks väike vilgas kogu piki maja vundamendi äärt mulle peaaegu vastu jalgu jooksis, natuke põõsaste vahel ringi tiirutas ja sama kiiresti tuldud teed tagasi lippas. Sedasama äärt mööda kulgeb ka praegu lumel see väikeste käpajälgede rada. Kahjuks pilti tuhkrust mul veel ei ole… rabaretkel pildistatud jänesejälgedest siiski on.

 

Üks vastus “Kahtlustasin varguses oravaid, kuid selgus, et …”

  1. Vp:

    loomad ei varasta, vaid söövad suupärast, mida saavad kätte võimalikult lihtsalt

Jäta vastus