Blogi avalehel

Ajale jalgu jäänud metsaregister

February 6th, 2013

Küllap tuleb lähiajal nii mõnelgi metsaomanikul, kes sügisvoorus maaelu arengukava 2007-2013 raames toetust noorendike hoolduseks taotles, kokku puutuda ebameeldiva tõsiasjaga, et taotlust ei rahuldata. Miks siis?

Üheks äraütlemise põhjuseks võivad olla metsaregistri vananenud andmed. Teatavasti inventeeritakse metsi iga 10 aasta järel, metsakorraldaja käib kohal ja takseerimisandmete põhjal koostatakse metsaomanikule järgnevaks 10 aastaks metsamajandamise kava. Omanik selle enda kätte paberkujul kokku köidetuna. Puistu andmed kantakse samal ajal ka metsaregistri elektroonilisse andmebaasi, kus need seisavad 10 aastat muutmatutena. Just sellest tulenebki eespool nimetatud toetusest ilmajäämise oht.

Registrisse kantud ja kavasse kirjutatud andmed on mõneti erinevad – registris üldisemad, omanikule antavas aga detailsemad. Registris kajastub eraldisel kasvavate puuliikide koosseis, ligikaudne vanus, kõrgus, andmed kaitsealuse metsamaa kohta ning kasvukohatüüp. Metsamajandamiskavas on omaniku jaoks rohkem andmeid, näiteks peale loetletute on kasvavate puuliikide lõikes ka nende tagavara tihumeetrites, puistu täius, andmed hiljuti tehtud uuendustöödest (istutusaasta ja puuliik) ning soovitused järgmisteks raieteks, hooldustöödeks ja metsauuenduseks. Paremad metsakorraldajad lisavad eraldise kirjeldustele veel välitöödel leitud pärandkultuuriobjektid, märkimist väärivad põlispuud, suured risupesad või kaitsealused taimeliigid.

 

Seevastu metsaregister oma piiratud andmetega ei näita metsas valitsevat reaalset olukorda ning mis veel hullem – register vananeb 10 aastaga, mets aga samal ajal muutub. Vana raiutakse maha, noor kasvab asemele. Vähem kui 10 aasta pärast pole lage raiesmik enam lage või selguseta ala, vaid seal kasvab tubli noorendik! Siit tekkiski minu kirjutise mõte.

Kuna äsja puutusin teemaga isiklikult kokku, siis süvenesin põhjalikumalt maaelu arengukava 2007-2013 metsameetmesse, millega tegeleb põllumajandusministeerium ja PRIA ning toetuste taotlemist ja menetlemist reguleerib määrus, mille kinnitab põllumajandusminister. Praegu kehtib määrus nr.62, 20.05.2010, mille kohaselt toetuste menetlemisel võetakse aluseks metsaregistri andmed.

Kuna noore metsa hooldamise toetusi saab taotleda kuni 30.a. vanustele (registri andmetel) noorendikele, siis võib puistu tegelik vanus olla tublisti üle 30 aasta, millest lehtpuumetsas, eriti haavikus, saab harvendusraiega juba arvestatava koguse tarbe- või küttepuitu välja raiuda ja ka tulu teenida. Metsaregistris on mets endiselt 30-aastane ning omanikul on võimalus samale harvendusraiele veel ka toetuse (160 eur/ha) saamiseks taotlus esitada. Hea äri ju?

Kui aga juhtub, et inventeerimise hetkeks olid raiesmikule istutatud väikesed puutaimed, kuid metsaseaduse mõistes ei andnud need puukesed veel ettenähtud kõrgust välja, siis kirjeldas metsakorraldaja seda kui selguseta ala. Metsaregistris on eraldise kirjelduse lahtrid tühjad, mis tähendab, et mets pole seaduse mõttes veel uuenenud, kuid omaniku käsutuses olevas täpsemas metsamajandamiskavas on märkus, et uus kultuur on istutatud. 6-7 aastat pärast istutamist on langile juba kasvanud tubli noorendik, mis vajab hooldust. Olemas on ka metsateatis istutamise kohta. Kui metsaomanik loodab hooldamisele ka toetust taotleda, siis öeldakse talle ära, sest metsaregistri järgi seal metsa veel pole. Vaatamata meie uhkele e-riigile ja olenemata sellest, et metsateatised registreeritakse elektrooniliselt, ei muuda need andmeid registris.

Lahenduseks oleks peatselt uuendatavas metsaseaduses korrastada metsaregistrit puudutavaid sätteid ning nõuda, et register vastaks tegelikkusele ka 10-aastase perioodi vahelistel aastatel. Kuna riik loobus varasemast tasuta ja sõltumatust metsakorraldusest ning delegeeris selle erafirmadele, siis pole tavalisel metsaomanikul huvi ega vajadust sagedamini kui kord 10 aasta järel uut ja tasulist metsamajandamiskava tellida. Piisaks, kui elektrooniline metsaregister muutusi jooksvalt kajastab.

Praegu lahendaks segaduse metsameetme 1.5.1 raames esitatud taotluste toetuskõlbulikkusega põllumajandusministri määruse kiire muutmine selliselt, et taotlustega tegeleval sihtasutusel Erametsakeskus oleks õigus taotluse menetlemisel peale metsaregistri võtta arvesse ka muid metsa uuenemist tõendavaid materjale, näiteks vahepeal esitatud metsateatisi kultuuri rajamise kohta või keskkonnaameti metsaspetsialisti poolt kontrollitud raiesmike uuenemist (ameti juurde kuuluv töö). Kui raiesmik on näiteks 5.aastal pärast lageraiet kultuuri rajamise teel või looduslikult uuenenud ning vajab valgustusraiet, siis on toetuse taotlus põhjendatud ja võimaldaks selle ka metsaomanikule välja maksta.

Pikk jutt sai, aga minu arvates nii olulisest asjast pole võimalik lühidalt kirjutada. Kui ma lihtsa metsaomanikuna pole kõigest aru saanud, siis küllap keegi oskab paremini selgitada. Pildil on 5 aastat tagasi rajatud kuusenoorendik minu metsas, mida metsaregistris pole.

 

 

 

Üks vastus “Ajale jalgu jäänud metsaregister”

  1. Leili metsalood » Blog Archive » Muudeti määrust:

    […] muutmise vajadusest kirjutasin siin blogis 6.veebruaril pealkirja all „Ajale jalgu jäänud metsaregister“. Aruteludes tuli välja, et metsaregistri andmete jooksev muutmine ei tule tehnilise keerukuse […]

Jäta vastus