Blogi avalehel

Ise tehtud – hästi tehtud!

August 16th, 2013

Võtsin käsile koha, kus kevadeti jõgi üle ujutab ning kus niiske ja rammusa mullaga kaldapealsel kasvavad erinevad lehtpuud – saared, vahtrad, jalakad, sanglepad, pihlakas. Selles kohas saagisime talvel küttepuudeks välja kõik hall-lepad ja looka vajunud vanad toomingad. Selge see, et kui leppa raiuda, siis tuleb kohe asemele noor lepavõsa. Samad lood on toomingaga. Igal aastal tärkab juurde ka mõni uus saare- või vahtrataim.

Et kõike seda ohjeldada ja kujundada, peab vaeva nägema. Hall-lepa võsast saab paari aastaga jagu, kui seda suve lõpul niita. Toomingas on visam, uued võrsed tulevad igal aastal, kuid ka teda saab aja jooksul ohjeldada.

Tänast tööd nimetaksin kujundusraieks, mille käigus otsustasin tühjadesse kohtadesse isegi mõned pundid noori toomingavõsusid alles jätta. Las kasvavad suuremaks põõsaks ja ehk mõne aasta pärast hakkavad kevadel õitsema. Eks hiljem ole näha, kui palju saared või vahtrad kaldal ruumi vajavad, siis võib toomingatega taas midagi ette võtta.

On tore, kui saan oma tahtmist mööda mõne tukakese kujundada. Ma ei mõtle selle juures, kas kasvavatest puudest tulevikus mingit materiaalset kasu saab. Vana talukoha lähedus ning jõekallas ei peagi olema majandusmets selle mõiste otseses tähenduses. Minu siht on, et oleks rohelust, palju eri liiki puid ja põõsaid, kuhu oleks lindudel asja ja mida oleks nii endal kui teistel ilus vaadata.

Üks vastus “Ise tehtud – hästi tehtud!”

  1. Aarne:

    Tubli töö, Leili! Oleks sellise mõtteviisiga inimesi rohkem.

Jäta vastus