Blogi avalehel

Mõtisklus noore metsa hooldamisest

October 8th, 2013

Loo juures olevatelt piltidelt on näha, mis läheb maksma metsakasvataja mugavus, kui istutusjärgsetel aastatel pole järjekindlalt kultuuride hooldust tehtud. Mõned pliiatspeene tüvega kuusekesed on lopsaka rohu varjus kaardu ja vibalikuks veninud, hõredad varjuokkad pole suutelised suvel õhust piisavalt toitu hankima, et taim jõudu koguks. Puuhakatised jäävad sügisel lamanduva rohu alla ja talvel painutab neid paks lumi. Enamasti on nad hukule määratud.


Ulukikahjustusi olen aastate jooksul rohkesti näinud, kuid neid võtan kui looduse paratamatust. Loom näksib noori puid, sest taimed on tema jaoks toit. Kust peaks metsaelukas teadma, et inimesele see ei meeldi. Iseenda tegemata jäänud töid, olgu selleks siis taimede hooldamine või ulukitõrjevahendite kasutamine, aga ei saa kellegi teise süüks ajada.

On väike eraldis minu metsas, kuhu istutasime kuusetaimed 2009.a. kevadel. Enne istutamist tegime seal talvel lageraie, pigem aegjärkse, mille käigus sai kõik lepad ja paar kõverat kaske välja raiutud. Küttepuudeks. Alles jätsime ka hiigelsuure, vana, oksliku ja viljaka kuuse, sest tema kannab peaaegu igal aastal käbisid. Täna mõtlesin, et nii ilus puu, mille otsas ehk mõni suurem tiivuline sobiva koha pesa ehitamiseks leida võiks. Ajalooliselt kasvas see üle 100 aasta vanune kuusk kunagi talutee ääres, mis kulges põllu ja metsa piiril. Nii on ta maast kinni hoides läänetuultele jätkuvalt vastu pidanud.

Aga ega ma sellest kuusest tegelikult kirjutada tahtnudki, vaid nendest noortest puudest, mis tema lähedale istutatud sai. Mäletan kindlalt, et esimesed kaks sügist hooldasin seda kultuuri korralikult, üle pinna, nagu mul kombeks on. Hiljem kulusid aeg ja tähelepanu järgmistel aastatel rajatud kuusekultuuridele ja tilluke noorendik jäi omapead. Rohukasv (angervaks, nõges, vaarikas) ning toomingavõsud, sarapuupõõsad ja lepahakatised hakkasid väikesi puid enda varjus ahistama. Kohe alguses oli märke, et mõned nõrgemad kuusetaimed ei suuda oma arengus teistega sammu pidada.

Kokkuvõtteks tahan selle jutuga öelda, et kui oleme kellelegi elu andnud, olgu need meie oma lapsed või olgu need meie enda istutatud puud, siis oleme kohustatud nende eest ka hoolitsema ja vastutama nende kasvamise eest. Tähelepanuta jäetud metsataim on sama mis söötmata, kasimata, koolitamata jäetud laps, kes kõveriti kängub. Karm võrdlus, aga just sellist süüd ma kannan, kui teiste elujõuliste noorte kuuskede seast mõne hukule määratu leian.

2 vastus “Mõtisklus noore metsa hooldamisest”

  1. m.vesi:

    Olud on siiski väga erinevad. On kohti, kus jääb hooldamata istutatud kuusekultuur, kuid väikese ajakaoga on lõpuks ikka korralik noorendik olemas. Tihti on ka looduslik uuendus abiks. Ka on pinnast, kus kuusk lihtsalt kaob liigniiskuse tõttu või lausa arussamatul põhjusel, hoolda või ära hoolda. Isegi sama eralduse piires on mõni laik vahel, kus ei aita ka täiendamine.

  2. Leili:

    Hooldamata jätta kannatab selline kasvukoht, kus kõrge ja sügiseks lamanduv rohi (näiteks kastik) võimust ei võta. Peenemad kõrrelised ei tee väiksele kuusetaimele eriti kurja, sealt kasvavad nad kenasti välja. Homme kavatsen sellisele langile minna, tööriista võtan siiski kaasa, sest mõni võsavits kindlasti tahab lõikamist.
    Just neil päevil leidsin ka üht noorendikku hooldades, et täiesti arusaamatutel põhjustel ongi ridamisi mõned taimed välja läinud. Kardan, et puukesed lämmatas ära üks isemoodi kõrvenõges, mille varred hargnevad, lamanduvad ja roomavad mööda maad, lehed pealpool kogu aeg rohetavad nagu vaip, mille all omakorda täitsa must maa. See juhtus ammuse, juba täiesti kõdunenud lepaokste vaalukohale istutatud kuuskedega. Sellist ahistamist ei ela nõrgad kuused üle.
    Lepavõsa polegi kõige hullem, vähemalt ei lamandu, kuid suvel varjab valguse. Hulluks läheb hooldama hakates, sest paarimeetrisi leppi maha lõigates peab neid sättima, et väikeste kuusetaimede peale ei kuku. Selline töö võtab palju aega ja parem, kui omanik ise seda teeb. Palgatööline, kes hektarihinnaga teeb, jääks nälga ja jookseb minema.

Jäta vastus