Blogi avalehel

Talumetsast ja tänapäevast

October 9th, 2013

Otsustasin, et sel aastal ei hakka metsahooldamise toetust taotlema. Eks ole seda juba mitmel korral tehtud ning suurem jagu noorendikest on hooldatud. Terve Eesti on võsastunud metsamaid täis – las teised panevad ka võsasaed huugama ja taotlevad.

Toetusest loobumine ei tähenda sugugi, et ma noorendikke ei hoolda. Hoopis vastupidi – vabadus annab võimaluse ise valida aega ja kohta, mis minu arvates vajab hooldaja kätt. Tööd mul jätkub.

Lugesin maaleht.ee kommentaarist, et milline puuliik võis EW ajal metsas nõutum olla ja kas me ei pinguta euroraha eest tehtava metsahooldusega üle, teadmata, missugust metsa ja milliseid puuliike me tulevikus vajame.

Mina pole küll esimese vabariigi ajal elanud, küll aga sain tagasi isa talumetsa, kus kasvas valdavalt kuusik. Ilus raieküps kuusik oli, mis kolhoosi ajal maha võeti ja mille palgid suuremas jaos loomalautade sarikateks, laelaudadeks ja sõimede materjaliks saeti.

Nii tehti ka talude ajal, kui kogu aeg ehitati uusi ning parandati vanu eluhooneid ja loomalautasid. Noorendiku hooldus toimus kõrvaltegevusena, sest võsast tehti haokubusid, millega köeti laudaköögis kuumavee katelt (suurt pada), leivateo välistel päevadel ka suurt reheahju. Suures koguses kulus kõiksugu latte karjaaedadeks ja needki lõigati okaspuudest. Peenikesed noored kuused raiuti kevadel teiste vahelt välja, laasiti ning aeti pikuti pooleks. Neist põimiti lattaia vaiade vahelised sidemed, iga kahe kõrvuti oleva pika vaia vahele umbes kolm. Sidemed hoidsid vaiu koos ja olid viltu laotud aialattidele toetuskohaks. Mäletan neid pikki karjaaedu lapsepõlvest ja nägin, kuidas onu August neid parandas.

Nüüd mõõdetakse metsa rahas. Palk müügiks, paberipuu ja küttepuu müügiks, võsa takkaotsa. Kui palju me ise oma metsa puidust ära kasutame? Kuidas talude ajal iga puu otstarve juba väiksest peale ette määratud oli ja kuidas valikut tehti, sellest kirjutasin eespool. Eks meiegi ürita praegu palgimetsa kasvatada, lootuses, ehk läheb järeltulijatel tulevikus tarvis. Pildil on 2001.a. istutatud rootsi kuused, mõned juba 5-6 meetri kõrgused.

Üks vastus “Talumetsast ja tänapäevast”

  1. võsavillem:

    Tundub küll kummailne kui makstakse võsa hävitamise eest samal ajal kui käib suur võiitlus kliimasoojenemisega.
    Ka ei peaks olema inimesel mingit isu võsa lõigata kui sellele ei leidu otstarvet,Kas siis aokubudena kütteks või mõne asja valmistami9seks.

Jäta vastus