Blogi avalehel

Selle sajandi tammik

October 14th, 2013

Oli üleskutse korjata sel sügisel tammetõrusid ja panna nendest Eesti Vabariigi 100-ndaks aastapäevaks kasvama tammesalusid üle kogu maa.

Minu tammik kasvab juba 12 aastat, algul visalt, aga nüüd päris jõudsalt. 2001.a. kevadel istutasin eelmisel aastal tõrudest kasvatatud tillukesed seemikud jõe äärde vana talukoha õunaaia taha kahele põllulapile, kust enne kraavidelt kõik pajupõõsad ja lepad maha võtsime.

Pisikeste taimedega oli üksjagu muret, et nad rohus kasvades valgust saaksid. Niitsin mitu korda suve jooksul rohu maha. Liigne hoolikus aga maksis järgmisel kevadel kätte, kui päevasoe avas pungad, hiline öökülm aga näpistas esimesed lehed ära. Mitu nädalat läks kaotsi, enne kui uued lehed ilmusid. Järgmisel aastal olin targem ja jätsin natuke rohtu külma kaitseks alles.

Umbes kolmandal aastal käisid metskitsed latvu näksimas ja siis määrisin sügisel tammesid Cervacoliga. Ladvad ja oksad jäeti rahule, kuid alt käisid talvel jänesed tüvesid koorimas. Kohe hullusti sõid ja oli kartus, et nüüd on tammedega lood ühel pool. Igaks juhuks määrisin veel tüvesid sama pastaga ning olin valmis hukkunud puude asendamiseks uutega. Õnneks tuli seda teha vaid viie-kuue taimega. Tamm on ikka uskumatult visa puu. Tüvedelt näritud koore kasvatasid nad mõne aastaga kinni, ehkki puu enda kasv sel ajal pidurdus.

Eelmisel talvel oli keegi ühel puul okste hargnemise kohas koort söönud. Mingi sõraline poleks oma koonuga sinna harude vahele pääsenud, see pidi väiksem elukas olema, kes maast oma poolteist meetrit valmis ülespoole ronima. Arvatavasti leethiir. Noore tamme, kui ta on lootusetult kahjustatud, võib alt 10 cm kõrguselt maha lõigata ja ta kasvatab uued võrsed, mida saab hiljem kujundada.

Vaatamata kõigele on mu väike tammesalu 60 puuga noore tammiku ilmet võtmas. Jäägu ta 21.sajandi tähiseks, sest tõru ja taim jäävadki sajandi alguse esimesse aastasse. Aja jooksul olen veel paljudel teistel looduslikult tärganud väikestel tammedel aidanud ellu jääda ja minu 100 tamme on kuhjaga täis.

Metsatalu õue on ka looduspiltnikud oma tamme istutanud ja tahvlikesegi juurde pannud. Keldri taga kasvab üks väga suur tamm, silla juures kõrvuti kaks ning kummalgi pool jõge veel mitu. Tamm on eestlasele pigem sümbol kui tarbepuu.

4 vastus “Selle sajandi tammik”

  1. HELI:

    Öökülmad tõmbavad varsti selle pööraselt kiire kevade, suve ja sügise toimetamistele kriipsu peale. Veel on küüslaukude maha tippimise viimased ponnistused ja siis võib tubaste toimetamiste juurde asuda.
    Häda ajab härja kaevu. Tuli minulgi koos ühega tütardest hädaga pisimesindusega tutvust teha. Seni oli see töö meie pereisa ainupädevuses. Meie piilusime eemalt põõsast seda toimingut.Tema mälestuseks siis võtsime julguse kokku ja tulime põõsast välja… Igatahes tänu ühele tõelisele mesinikule, kes meid paar korda juhendamas käis, sai mesi vurritatud, talvesööt ette antud ja tarud talveks soojustatud. Eks varakevad näitab, kas pered üle talve elavad.
    Palju aega ja töövaeva kulus meie 106 aastase talu tõsiseks remondiks alates vana ahju lammutamisest, põrandate ja aluspinnase vahetusest,lagede ja seinte soojustusest, ja lagede , seinte ja põrandate viimistlusest ning uue ahju ehitusest. Loodame Jõulud juba remonditud osas vastu võtta.
    See siis lühike ülevaade pakilisematest tegemistest aiatööde vahelt.
    Nüüd veel veidi tammedest. Nimelt jõudis abikaasa panna kasvama päris suure portsu tammelapsi, mida tema mälestuseks plaanime järgmisel kevadel maha istutada. Maad selleks on ohtralt. Tahaks ainult veidi nõu istutamise osas. Milline peaks olema istikute vaheline kaugus, millal oleks sobiv aeg istutamiseks ja millele veel tähelepanu pöörata.Oleme päris võhikud selles asjas aga soov on suur! Ette tänades ja teile tervist, jõudu ja õnnestumist ettevõtmisteks soovides Heli

  2. Leili:

    Tere Heli!
    Tore jälle kuulda teie elust ja tegemistest. Mesilased on väga head aia-abilised ja muidu ka huvitavad linnukesed. Eks tarkust nendega toimetamiseks läheb vaja küll. Internetist leiab kogenud mesinike nõuandeid küllaga.

    Tammedest. Kui suured need teil kevadeks juba kasvanud on? Ma mõtlen vanust ja kõrgust.
    Istutamiseks sobib kevad, kui maa selleks paras on – nagu iga teise puu istutamisega. Mina jätsin vahekauguseks 3 x 3 meetrit, kuid nüüd arvan, et vist sai liiga tihedalt pandud, sest võrad lähevad laiaks ja hakkavad naabritega kokku puutuma. Kui prooviksite kaugusi 4 x 4 ? Algul tundub, et on liiga hõredalt, kuid puud ju kasvavad. Mõni läheb vahel välja ka.
    Veel tuletan meelde, et tammel kasvavad juured sügavale maa sisse ja isegi pisikesel tõrust kasvanud istikul on peaaegu sama pikk juur mulla all kui puud ennast maa peal. Seega tuleb neid pisikesi välja kaevates olla hoolikas, kaevata sügavalt, et peajuur võimalikult pikana mullast kätte saada. Kõrvaljuured on samamoodi tähtsad. Istutamisel jälle sama lugu, et peab sügava augu tegema, kuhu juured ära mahuvad.
    Soovitatakse aasta enne ümberistutamist tammetaimedel peenras terava labidaga maa all poolviltuse lõikega peajuur läbi lõigata ja lasta siis veel ühe suve kasvada. Selle aja jooksul hakkab rohkem kõrvaljuuri arenema ja järmisel aastal taime väljakaevamine läheb kergemini. Mina pole ise seda proovinud, sest siiani olen omakasvatatud pisikesed tammed edukalt ikka kätte saanud ja kasvama nad ka läksid. Tamm tahab parajat niiskust ja head mulda. Noorena kardab kevadisi öökülmasid, seepärast kasvatatakse tamme koos näiteks kuuskedega, kes sooja hoiavad ja külgi varjavad. Öeldakse, et tammel peab tekk ümber olema, kuid pealagi paljas. Nii tuleb mingil hetkel kuused tammede vahelt välja raiuda, neid ei saa seal suurteks puudeks lasta kasvada. Kui tammesid mingil kindlal otstarbel puidu saamiseks just ei kasvatata, siis on ikka ilusam, kui võrad saavad laiutada. Natuke tahavad kusagil alates 5 või 6-ndast aastast ka alumiste okste laasisimist ja mõõdukat võra kujundamist.
    Jõudu viimasteks sügistöödeks!
    Leili

  3. Fagus sylvatica:

    asjakohane artikkel
    http://www.maaleht.ee/news/mets/metsuudised/puude-kuningas-tamm.d?id=44858935
    veel asjatundja nõuandeid (artikli lõpus)
    http://www.loodusajakiri.ee/eesti_mets/artikkel113_97.html
    ja veel:
    http://www.loodusajakiri.ee/eesti_mets/artikkel63_52.htm
    viimasest HArdi Tulluse artiklist on 1 mõte nii oluline, et väärib esiletoomist: Ehk siis – kõigepealt olgu selge, mis eesmärgiga tammepuistut rajama hakatakse, vastavalt sellele siis ka soovitused ja tegutsemine. Nõuanne, et kuused tuleb tammede vahel välja raiuda, on igal juhul eksitav.
    Valides eelmainitud kultiveerimisviiside ja kultuuri rajamise skeemide ning puhtvõi segakultuuri vahel, peab metsakasvatajal olema selge eesmärk: milline on rajatava metsa põhifunktsioon tulevikus. Siht võib olla kujundada hästi laasunud tüvedega tamme tulundusmets või looduslähedase ilmega parkmets või lihtsalt suurendada metsade looduslikku mitmekesisust.
    Tulundusmets istutatakse suurema algtihedusega ja rakendatakse rangemat rajamisskeemi. Puud võivad asetseda ridades ja puuliigid paikneda kindla skeemi järgi, paremaks laasumiseks tuleb tagada ajepuuliikide kuulumine puistu koosseisu. Parkmetsas peavad puud paiknema üksikpuude või rühmadena, puistu võib olla hõredam ning puude laasumine pole esmatähtis.

  4. HELI:

    Tänud nõuandjatele!
    Mulle kulub ära iga väiksemgi õpetussõna, kuna olen sellel alal täielik võhik. Nüüd on, mida uurida ja kuidas toimida. Küllap tuleb ka tagasilööke. Eks sellestki õpib. Ainus asi, mis paneb mind ebalema on see, et meie tammelapsed istuvad mullaga täidetud kilekottides, täpsemalt piimakottides, mille põhjanurgad on ära lõigatud. Nendesse pisteti nad tillukeste istikutena juba möödunud suvel. Talvitusid nad hästi kuuseheki all. Sellel sügisel oleme ilmselt hiljaks jäänud neid kasvukohale istutama. Ehk elavad nad siiski ühe talve samades tingimustes veel üle? Või paneks siiski nad peenrasse kooli kevadeni? Aitäh juba ette asjatundatele! Sügistervitustega Heli !

Jäta vastus