Blogi avalehel

Lehised on veel värvilised

October 28th, 2013

Lehtpuud on oma suverüü maha visanud, kuid lehis alles võtab hoogu. Värve igatsev pilk peatub väikesel lehisesalul metsa ääres.

Istutasin need puukesed kolm kevadet tagasi kohale, kus maarjakase kultuurist asja ei saanud – hiired ja jänesed koorisid kasehakatiste tüved ära. Lehisega on hoopis teine lugu – neid pole siiani kahjustanud ei hiired ega suuremad metsaelukad. Kokku õnnestus osta üle 40 taime ja ainult üks neist kadus vahelt ära.


Olen kuulnud, et metskitsed pidavat lehist hästi tahtma, kuid mina pole seda kogenud. Igaks juhuks tõmbasime kohe istutamise ajal igale taimele eraldi aiavõrgust „puuri“ ümber. Mõtlesin, et võrk ehk kaitseb algul latva ja külgoksi, hiljem tüve. Juba esimesel sügisel ulatus mõne puukese latv võrgu ülemise ääreni. Neli-viis taime jäid ilma võrguta, kuid ka nendega pole midagi juhtunud. Talvel, kui kitsed näiteks rohelisi kuusevõrseid näksivad, on lehis paljas ja raagus oksad vist neid ei meelita.

Mul puudub igasugune lehise kasvatamise kogemus, lihtsalt jälgin huviga, kuidas need puud minu kodutalu viljakal maal edenevad. Tean, et lehis on valgusnõudlik puu ja valgust seal jagub. Suvine hommikupäike hakkab kohe peale paistma ja alles õhtupoolikul varjavad metsa poolt suured kuused madalale vajuva päikese ära.

Suuremad taimed on kolme suvega visanud umbes 3 meetri kõrguseks. Tahaks targematelt küsida, millal tuleks hakata lehisel alumisi oksi laasima. Või kas seda üldse peaks tegema. Oma arust tundub, et kui tahaksin palgipuud kasvatada, siis peaks vist laasima, aga kui niisama lehisesalu vaatamiseks, siis võiks ka oksad laiutama jätta.

Üks vastus “Lehised on veel värvilised”

  1. Metsamees rannamännikust:

    Kui on sobiva seaduga, st piisavalt tihedalt istutatud, siis laasub lehis iseseisvalt nagu mändki. Laasumisele aitaks muidugi kaasa, kui lehiste vahel ka kuuski kasvaks. Kas neist palgipuud on loota, selle arvamiseks oleks hea teada ka seda, mis liiki lehisega tegemist (neid üsna palju, mida Eestis katsetatud ja kasvama pandud, mõned neist ka hübriidid), samuti pole sugugi väheoluline, mis mulla või kasvukohatüübiga on tegemist. 40 lehist on siiski pisut vähevõitu palgi saamise mõttega puistu rajamiseks, mistõttu neist tasub pigem rõõmu tunda kui kenast värvilaigust kodumaiste puude keskel. Muide, looduskaitsjad panevad nende metsa istutamist pahaks – äärmuslikumad seisukohad on, et kaitse all olevatest metsadest tuleb ta kui võõrpuuliik välja raiuda ja hävitada.

Jäta vastus