Blogi avalehel

Kas katsetused hübriidhaavaga tasuvad end ära?

November 13th, 2013

Alates eelmise sajandi lõpust hakati Skandinaavia eeskujul ka Eestis hübriidhaava istandikke endistele põllu- või heinamaadele rajama ja 2004.aastast loetakse teda ka metsaseaduse järgi meil kasvatada lubatud metsapuuks.

Ise pole ma hübriidhaaba istutanud, kuid eelmise nädala lõpus õnnestus mul üht sellist 15-aastast hübriidhaavikut vaatamas käia. Foto sai tehtud õhtuhämaruses ja sai vähese valguse tõttu niru. Kuid üks paistab selgelt välja – need tumedad plekid heledal puukoorel on põdrahammustused. Pole vahet, kas meie harilik haab või hübriid – see puu põdrale meeldib. Ja kuna hübriidhaava tüvel ei moodustu koorel ka vanemas eas paksu korpa nagu meie harilikul haaval, siis on ulukitel ahvatlus igas vanuses puule hambad sisse lüüa.

Milles siis seisnes ahvatlus alustada Eestis hübriidhaava kasvatamist? Esmalt ikka tema kasvukiiruses. 25-30 aasta vanuses on puud saavutanud korraliku jämeduse ja kõrguse ning need saab lageraiena maha võtta, kusjuures hektari tagavara võib olla isegi 300 tm. Teine ahvatlus oli ka see, et pärast lageraiet hakkavad juurevõsudest uued haavad kasvama ning neid tuleb juba rohkem kui esimese ringiga üldse istutada jõuti. Teiste sõnadega – uus haavik hakkab ilma kulutusteta ise kasvama. Tegelikult teeb ju sedasama ka meie kõige tavalisem hall lepp, ainult lepp ei anna hektari kohta nii palju puitu ja paberiks ka ei kõlba.

Hübriidhaava kultuuri rajamiseks oli enne sajandivahetust piisavalt vabu, kasutusest väljas olevaid endisi põllumaid. Taimed olid kallid, pinnas vajas enne istutamist ettevalmistust, hiirte pärast pidi tüvekaitsmeid panema, ulukite tõrjeks seadma lõhnapeletitega poste. Kel rohkem võimalusi, ehitas haavikule tara ümber. Nii läks hübriidhaaviku rajamine palju maksma.

Mis siis hübriidhaavast edasi saab? Istutati neid ju paberipuidu tootmiseks. Meil Kunda teeb haavast küll tselluloosi, kuid valget paberit mitte. Seda tehakse Soomes ja Skandinaavias. Hübriidhaaba peetakse harilikust haavast  kvaliteetsemaks tooraineks, sest tal ei esine puitu kahjustavaid haigusi ning ta annab pikema kiuga tselluloosi.
Infotehnoloogia pealetungiga paberi vajadus maailmas väheneb, aga puidust saab muudki valmistada või energiat(kütet) toota. Haab on siiani olnud üks odavamaid puuliike ja pole kindel, kas hübriidhaabagi kallimalt hindama hakatakse. Elame-kuuleme.

Üks vastus “Kas katsetused hübriidhaavaga tasuvad end ära?”

  1. madrus:

    hübriid saar-vaher …. aastarõngas 15 mm ….. ( 3 cm aastas !!!! ) hää mööblipuu ..lolli ja loomakindel ….

Jäta vastus