Blogi avalehel

Orava sügis

November 18th, 2013

Pärast lumerohkeid talvesid jäi minu meelest metsas oravaid vähemaks kui enne oli. Küllap langes raskete oludega üksjagu käbikuningaid metsas ka händkakkude või nugiste saagiks. Nüüd võib taas mõnd metsoravat kohata.

Aedades, parkides ja kalmistutel, kus leidub erinevat liiki okas- ja lehtpuid ning sageli ka pesa- või magamispaigaks sobivate õõnsustega vanu puid, peavad oravad paremini vastu kui metsas. Kus elavad või liiguvad inimesed, seal kasvab või sinna pudeneb üht-teist söödavat ka oravate jaoks.

Mu jõetaguses metsas, kus kasvab küllaldaselt käbikandvaid kuuski, suuri tammesid ja sarapuid, teadsin varasematel aastatel mitut oravapesa. Käbiseemned ning tõrudest ja pähklitest korjatud talvevarud aitasid külma aja üle elada. Sealsed oravad tunduvad siiski kasvult väiksemad ja on kindlasti inimpelglikumad kui need, kes koduaias talvel linnusööklat külastavad.

Kevadel olen näinud oravaid turnimas vahtrapuul, kus nad okstelt pungi hammustavad ja tilkuma hakkavat magusat vahtramahla limpsivad. Praegu ripub vahtral veel kobaratena „ninasid“, mida oravad krõbistavad, et seemneid kätte saada.

Üks vastus “Orava sügis”

  1. HELI:

    On ikka armas see kohevsaba!
    Meenub kunagine Torontos käik, kus sugulaste kodu akna all kasvava männi otsas avastasin orava midagi nosimas. Oli palju suurem ja musta kasukaga . Ei ta teinud väljagi, et keegi teda aknast imetles.Ja üldse liikus selles aedlinna osas igasugu elukaid. Aiast kõndisid läbi isegi rebased, kuigi üpris räbala kasukaga. Ilmselt põdesid mingit nakkuslikku tõbe. Oma südame jätsin aga Ottavasse, kus valitsushoone kõrvale rajatud pargis kohtusin pesukarudega.Kuigi külastasime Kanada alam- ja ülemkoda, on mul viimasest hoopis udusemad pildid mällu sööbinud. Uskumatult armas oli just pesukarude söömisrituaal jõe kaldal. Iga suutäis pesti enne kasutamist puhtas jõevees käppade vahel hoolikalt puhtaks ja alles siis pisteti see suhu. Söödavaks olid mingid puuviljad, mis neile linna poolt kohale toimetati. Pargi osa pesukarudega oli ümbritsetud võrkaiaga ja aia küljes oli postkasti sarnane laegas, kuhu sai iga soovija annetada .
    Sooja sügise jätku soovides Heli

Jäta vastus