Blogi avalehel

Põllukuivendus mõjutab ka metsa

December 13th, 2013

Euroopa rahade toel tehakse viimastel aastatel päris palju vanade maaparandussüsteemide remonti, puhastatakse ja süvendatakse võssakasvanud kraave, parandatakse ummistunud drenaaži, settekaeve ning uuendatakse drenaažisuudmeid ja truupe.

Maaomanikuna olen ka ise maaparandusühistu liige, sest ühistu olemasolu, kuhu on liitunud kõik objektile jäävate kinnistute omanikud, on maaparandussüsteemide rekonstrueerimisel rahastamise üks eeldus.

Olin kunagi ka ise mitukümmend aastat maaparandaja, ehkki mitte otseselt mullas kaevaja, vaid tegelesin materjalide hankimise ja transpordiga. Samas olin päris hästi kursis igal objektil toimuvaga. Vene ajal polnud maaomanikke ning elanikelt ei küsinud keegi, kas nad suurte muutustega maastikus, vanade kitsaste põllusiilude ja heinamaade ümberkujundamisega suurteks kuivendatud massiivideks üldse nõus olid. Lihtsalt tehti ära ja asi ants.

Nüüdseks pole külas enam käputäitki neid inimesi alles, kes kolhooside ja maaparandustööde ajal veel  taludes elasid. Hooneidki pole, on hulk varemeid, suured kokkuveetud kivihunnikud ja säilinud kohanimed. Kõigele vaatamata haritakse maad ja kasvatatakse vilja, sest hea põllumaa on kõrges hinnas.

Sellest ka vajadus kuivendussüsteeme korrastada, ummistused kõrvaldada ja kraavidele värske välimus anda. Kui piirdekraavid asuvad põllu ja metsa piiril, siis mõjutavad need mingis osas ka metsa veerežiimi. Kraavi taga kasvab mets kiiremini.

Uuel ajastul on igal metsal omanik, kel soov oma metsa pääseda. Esialgse põllukuivenduse käigus ehitati põllult metsa saamiseks vaid mõned üksikud truubid. Hiljem on sageli juhtunud, et metsaveo käigus tõsteti kraav lihtsalt puunotte täis ja traktor sõitis sealt üle. Hea, kui märgati töö lõppedes kraav risust puhataks teha. Nii ongi uute projektidega ilmnenud omanike soov ka lisatruupe juurde saada. Pildil on üks selline „eritellimus“ hiljuti settest puhastatud piirdekraavil, kustkaudu pääsen oma metsa.

Jäta vastus