Blogi avalehel

Nägin metsavana

December 19th, 2013

Avastasin metsas, et vana kase tüvel on silmad, mis mind hämarusest piiluvad. Kask on väga suur ja väga vana ning tema küljes elab metsavana, kes inimeste tegemistel silma peal hoiab.

Jõudsime kaasiku hooldustööde järjega puudegrupi juurde, mis 1999-2000 raie käigus kasvama jätsime. Seal on lähestikku kolm suurt tamme, üks pärn ning kaks kaske, kõik märkimisväärses vanuses.

Neil aastatel ei teadnud ma suurt midagi metsade elurikkusest, kuid vaistlikult arvasin ise ning soovitas ka saemees, et nii vanu puid ei tohiks üldse raiuda, rääkimata tammest või pärnast. Peaksin selle mehe kord uuesti oma metsa vaatama kutsuma, et saaksin teda mitme õige otsuse eest tänada.

Oma mõõtmetelt ja kõrguselt ületavad need kaks kaske oma naabreid. Ühest küljest ratsionaalse otsuse pärast, et taolisi jurakaid kasenotte poleks isegi paberipuuks vastu võetud, teiselt poolt mingi sisetunde ajel jätsime nad puutumata. Ei meenu, et oleksin „metsavana“ silmi tookord näinud. Ju ei osanud õige kandi pealt vaadata.

Samas kohas sai saemehe soovitusel kaelustatud (tüvelt koor ringina maha võetud) üks suur okslik vana haab, sest tema ümber kasvas grupp noori kuuski ja puu langetamine oleks kõrval noort kaasikut rikkunud. Mõne aastaga haab kuivas, oksad kukkusid ükshaaval küljest ja praeguseks on ka suurem tüveosa maas pikali. Kuuskede vahel on püsti umbes 5 meetri kõrgune tüügas. Mõtlesin, et seal oleks mõnel kakul väga hea passimise või tukkumise koht.

Nüüd siis, hulk aastaid hiljem, tähelepanelikumana, uudishimulikumana ja avatuna uute metsaväärtuste äratundmisele, tegigi mets mulle kingituse ja viis kokku samblapäise vanakesega. Küllap on ta minu tegemisi ammu jälginud, kuni ta viimaks üles leidsin. Ei oskagi kirjeldada, milline rõõm ja rahu sellest kohtumisest minuga kaasa tuli.

Üks vastus “Nägin metsavana”

  1. tammet:

    kui tore lugu!

Jäta vastus