Blogi avalehel

Habras ja valge nagu muinasjutt

January 14th, 2014

On viimane aeg pajatada ühest imekaunist seenest, mille ma eelmisel nädalal, kui oli 5 kraadi sooja, oma metsast kõdunenud kännutüükalt leidsin. Ta narmad rippusid nii maadligi, et ei pääsenud kuidagi kaameraga seenele allapoole piiluma. Lumivalge, habras iludus.

Nüüd on ilm külmaks läinud ja veidi lundki sadanud, nii et enam ma teda sel aastal vist ei näe. Et leitud seen pika talve jooksul päris unustusse ei kaoks, panen siia ühe pildi. Metsaalune oli hämar nagu too pilvine päevgi.

Proovisin oma kõikvõimalikest seeneraamatutest, seene-entsüklopeediast ja puuseente kirjeldustest teda määrata, kuid ei julge ühtki varianti pakkuda. Korallnarmik oleks liiga eriline leid ja kuigi kuni 10 cm läbimõõduga puhmana kasvas ka minu leitud iludus, ei julge ma teda harulduste perre veel liigitada.

Kui olin hulk aega seeneraamatuid sirvinud, siis kogesin järjest rohkem, kui huvitav ja mitmekülgne on seente maailm. Nii värviline, kujundite ja ornamentide rikas, mida inimene vaevalt suudab maalikunstis või arhitektuuris jäljendada.

Tavaliste inimestena käime metsas ikka asja pärast, kas seenel, marjul, metsatöid tegemas või jõulupuud valimas. Paljukest meil jääb aega süveneda metsa sellesse poolde, mida me otseselt ei kasuta. Või kuivõrd me mõtleme sellele, et paljudes inimsilma eest varjatud loodusväärtustes peitub tegelikult meie elu alus.

2 vastus “Habras ja valge nagu muinasjutt”

  1. Agur:

    Tere, Leili! Sedapuhku olete eksiteel. Tegemist tundub olevat siiski jääga.
    Ilmselt oli mikrokliima seal nullilähedase temperatuuriga.
    Eestikeelset ma midagi ei leidnud, aga kui toksida mõnda otsingusse nt: “Hair Ice”,
    siis hakkab asi selguma.

  2. Leili:

    Aitäh, Agur.
    Ilm oli pidevalt ju nii soe, ka öösel polnud vähimaidki 0-lähedasi kraade, sellepärast ei julgenud jääd pakkuda. Eks kontrollin lähipäevil sama koha veel järele, nüüd on miinuskraadid. Kui jää, siis jää.
    Kõigele vaatamata – ilus ikkagi:)

Jäta vastus