Blogi avalehel

Võsatöödeks on paras aeg

January 20th, 2014

Eelmises loos kirjutasin maaparandusest ja samal teemal jätkan.

Värske pilt on minu kodumaadelt, kus pärast võsakoristust freesitakse kraavikaldalt kõik peenemad vitsad ja kännud maatasa. Kuna pole palju lund sadanud ja on parajalt külma, siis näeb tehtud töö ilus välja. Porise ajaga poleks vist nii korralikult välja kukkunudki. Põllupoolsed ääred ja kraavinõlv freesitakse üleni puhtaks, teisest küljest vaid nõlv.

Käisin masinamehe juures vaatamas, ega ta kraavi kaldalt mu lemmikõunapuud juhuslikult maha ei freesinud. Alles jäi, sest metsa poolselt kaldalt võetakse maha ainult kõik nõlval kasvav, üleval jäävad puud-põõsad puutumata. Ka õunapuu kasvab edasi ja kui hea aasta, korjan sealt taas korvitäie poolmetsikuid, kuid maitselt tartu roosi meenutavaid õunu.

Mul on hea meel, et võsalõikus ja freesimine tehakse ajal, mil põõsastes või kraavikallastel pole linnupesi. Talvised tööd ei tee loodusele kurja. Kui linnud kevadel jälle saabuvad, siis leiavad nad eest puhaste nõlvadega kraavi, kus hea janu kustutamas või end pesemas käia. Pesapaikadeks sobivaid puid-põõsaid on kraavi taga metsas endiselt piisavalt.

Maaparanduskraav on esimese põllukuivenduse aegu 60-ndate teises pooles kaevatud risti läbi mu kodutalu karjamaapõldude. Pildilt vaadates on ühel pool haritav põld, teisel pool metsamaa, kuhu olen ise kuuski istutanud või on neid karjamaa lepiku vahele looduslikult tulnud.

6 vastus “Võsatöödeks on paras aeg”

  1. frees:

    Kas saaks sellest freesist ka pilti? Kui suuri kände ta freesib?

  2. Leili:

    Masin töötab veel mõnda aega samal kraavil. Frees on kinnitatud ekskavaatori masti külge, kus tavaliselt kopp on. Lähen teen pildi. Töötamise hetkel talle lähedale ei tohiks minna, sest hambuliste rullikute vahelt lendab igasuguseid asju, ka kive.

  3. Leili:

    Pildid on tehtud. Küsisin ka, kui jämedaid kände suudab maatasa freesida. Pidavat ikka päris suuri võtma, ainult et aega läheb loomulikult rohkem kui peenikestega. Mida kõrgem ja mida toorem känd, seda kauem. Vanad kõdunenud tüükad olevat naljaasi.
    Kui huvi, saadan pildid otse, ainult kuhu? Võtke ühendust meiliaadressil: leili ätt aks punkt ee
    Siis vastan ja saadan.
    Kui ühendust keegi ei võta, eks teen siinsamas asjast uuesti juttu, koos piltidega.

  4. Ivar:

    Kuidas see maaparandustöö alguse sai, kas vald taotles toetust jne? Mul on päris kehvas seisus kraavid juba, äkki peaksin vallas rääkima. Ise sellist asja tellides, jääksin vaeseks. Hea oleks teada.

  5. Leili:

    Ma ise polnud algatajate hulgas, seda tegid kohaliku põllumajandusühistu inimesed, kellele me oma külades haritavaid maid rendime. Minu teada vald asjasse ei puutunud. Kõigepealt moodustati maaparandusühistu, kuhu liitusid kõik maaomanikud, valiti juhatus, revisjonikomisjon jne. Telliti maaparandussüsteemide rekonstrueerimise projekt, taotleti Euroopa Liidu vahenditest toetust ja kui tuli positiivne otsus rahastamise kohta, siis valiti tööde teostaja, kelleks siin osutus kohalik maaparandusettevõte, kunagine EPT.
    Ühistu liikmete rahaline panus (sissemaks) sõltus omandi põllumaa suurusest.

    Ivarile – kardetavasti on keeruline üksikisikuna-maaomanikuna ainult oma maa kraavide või drenaažisüsteemide renoveerimiseks sellist projekti ja EL rahastust saada. Nõutakse maaparandusühistu moodustamist. Siis tehakse korraga kõik tööd juba suuremal pindalal. Põhjus on ju ka selles, et maade kuivendamine on seotud eelvoolu-kraavide olemasoluga ja iga maaparandus avaldab mõju juba tervele hulgale erinevatele kinnistutele. Neis asjus on vaja omanike üksmeelt ja kuivenduse mõjude analüüsi.
    Oma kraave võiks väiksemas mahus ju korrastada küll, kuid toetuse alla selline tegevus ei kuulu. Naabritega kooskõlastamine oleks igati loomulik.

  6. Enn:

    Kuna minu kinnistuga piirneval kinnistul on ka tulekul metsakuivendustööd siis kas kõrvalkinnistu omanik, kus töid hakatakse teostama , peab minuga seaduse järgi nõusoleku sõlmima.

Jäta vastus