Blogi avalehel

Maastik tamme ja kakuga

February 10th, 2014

Ebaharilik varakevade tunne veebruari esimeses pooles – lumi peaaegu sulanud, loigud põlluteel.
Pildil on vaade minu sünnikodu poolt kunagise naabertalu maadele. Nende tee otsas mäletan neidsamu suuri tammesid juba sellest ajast, kui väike laps olin. Tammed koos kivihunnikuga ongi kõik, mis sellest kohast praeguseks alles jäänud. Aga tamme otsas istus päeval vöötkakk, kes on meil siin ligi neli kuud paigal püsinud. Äkki jääbki?

Kiirustame metsas tormimurru koristamisega, sest maa on veel külmunud ja loodetavasti saame puud lähiajal välja toodud.

Suur osa päevast kulub mul nüüd olümpia suusaalade vaatamisele. Esimesed lootused juba täitusid – meeste 10+10 suusavahetusega võitiski šveitslane Cologna, nagu soovisin, ja medali sai ka norrakas Sundby. Vanameister Björndalen tegi laskesuusatamise sprindis ajalugu – au ja kiitus mitmekordsele olümpia medalistile! Ehk tuleb järgnevatel päevadel teistegi soovide täitumisi.

Teleka needusele vaatamata olen ikka metsas tööjärge vaatamas käinud ning paar tundi päevas ka ise kunagistelt veoteedelt võsa lõiganud. Nimelt on valus vaadata, kui metsaveotraktorile peaks ette jääma võsa, millest ta üle sõidab ja mis edaspidi vigastatuna seal suuremaks kasvab. Olen püüdnud hoiduda, et üksikute murtud puude metsast väljatoomisega ei tekitataks tervetele puudele vigastusi. Seepärast võiksid sõidetavad rajad olla enam-vähem kindlas kohas, kus neid võib tulevikuski vaja minna.

Jäta vastus