Blogi avalehel

Metsa jätta või ära viia

February 18th, 2014

Pidasin õigemaks uhked palgipuud siiski oma metsast välja tuua. Kui torm need kuused kord juba pikali lükkas, ju siis loodus ise pani inimese valiku ette. Kõrged, sirged, hästi laasunud ja terve tüvega kuused olid – õige mitu väga head saepalki. Ühel päeval kukuvad kännudki koos juurtega oma pessa tagasi.

Paljudes kohtades ma siiski tormi lükatud üksikpuid taga ajama ei hakka, las jäävad putukatele, bakteritele ja seentele. Mets on loodusliku elustiku kõige rikkalikum osa.

Praktilise meelega inimene käib metsast ikka puitu hankimas, nii on see seni kestnud, kuni metsa jätkub. Metsa vaatlejale meeldib puutumatu loodus.

Eestlased on suure hulga muu maailmaga võrreldes ikka tohutus eelisolukorras, sest metsa meil veel mõneks ajaks on. Me pole jõudnud maad paljaks raiuda ja põlluks põletada, nagu paljud euroopa rahvad on teinud. Meid elab siin lihtsalt liiga hõredalt, oleme säästlikumad olnud, olemuselt kõik natuke metsausku, haldjausku, vaimude ja metsakollide usku. Lagedaks raiutud maade rahvaid oli kergem ristiusku alistada, ääremaade metsarahvastel oli ja on oma usk. Raha kummardamise pahet pole ükski Euroopas levinud usk, eriti kristlus, suutnud takistada. Metsaga lähemates suhetes olev inimene siiski tunnetab metsaema manitsusi ja puude hoiatust, enne kui raiuma hakkab.

Olen mõelnud kümneid kordi, et miks näiteks Tori kiriku taastajatele (seesama kuulus sõjameeste kirik) jäid ette kiriku ja tee vahel kasvanud uhked tammed, et need maha raiuti, kännudki välja juuriti ning sinna kõnnitee asemele rajati. Kuuldavasti sooviti, et päike kirikusse paremini sisse paistaks ning puude juured pidavat kiriku maakivist müüre lõhkuma. Raiujad polnud vist kuulnud, et tamme juured tungivad hoopis maa sügavusse, mitte ei rooma vundamendi vahele laiali nagu saarepuu omad. Kirikul oli vaja puudest lahti saada, et need oma sahinaga kristlikku jumalasõna lagedal kaldapealsel enam summutada ei saaks. Kuni elan ja kuni vahel minu tee Torist läbi viib, et suuda ma kiriku tammede raiumisele mõistuspärast õigustust leida.

Loodusjõududele alla jäänud puude raiumisse suhtun hoopis leebemalt.

Jäta vastus