Blogi avalehel

Peomeeleolust tagasi argipäeva

February 25th, 2014

Üle kahe nädala on kestnud spordietendused ja peod: kõigepealt Sotši taliolümpiamängud, seejärel kodumaa 96. sünnipäevapidu. Järgnemas on töised argipäevad, mille kõrvale on oodata uudiseid maailmas toimuvast, muudatusi Eesti poliitikas ning spordivõistluste järellainetusi.

Olümpiamängude suusaalasid jälgisin maksimaalselt. Kõik, kes medaleid väärisid, need ka said. Üllatusi oli vähe. Viimasel päeval tõusis teenitult poodiumile ka vene meessuusatajate kolmik. Nii Cologna, Fourcade, Björndalen kui Kowalczyk, kellele pöialt hoidsin, olid oma lemmikdistantsidel parimad. Rõõmustasin ka soome suusatajate edu üle. Eestlastest meeldis kõige rohkem noor kahevõistleja Kristjan Ilves, kelle hüppesooritus jäi pikaks ajaks parimaks ning tänu sellele püsis kauni naeratusega eesti poiss kaua kogu maailma teleekraanidel.

Võtsin olümpiamänge kui suurt spordipidu. Kas pole tore, kui õnnelik võitja pärast finišijoone ületamist telekaamerasse huultega kogu maailmale ühe musi teeb, nagu laskesuusataja Martin Fourcade teise kuldmedali puhul.

Vabariigi aastapäeva tähistamine Pärnus oli minu meelest üks viimaste aastate ilusamaid. Kaitseväe paraad ja kaitsejõudude ülema kõne on kindlasti väga oluline osa pidulikust päevast, kus rahvas saab vahetult kaasa elada ja sini-must-valgeid lippe lehvitada.

Jälgisin kõike televiisorist, kuid õhtupoolikul, kui olin mõnetunnise metsaretke maha käinud ja suurele maanteele välja jõudsin, sain minagi osa kaitseväe soomukite kolonni kojusõidust. Üks selline masin jäi ka pildile.

Õhtusel peol puudutas president oma kõnes õigeid asju, mis riigis on vajaliku tähelepanuta jäänud. Meeldis ka kontsert, mis oli pärimus- ja rahvamuusikale üles ehitatud. Kätlemistseremooniast oli nii palju kasu, et nägin mõnd riigikogulast, kelle nimegi polnud kuulnud. Maarahvast jäi sel presidendi vastuvõtul justkui vähem silma kui mõnel eelmisel korral, küll aga tunnustati nii teadlasi, kultuuriinimesi kui noori.

Soovin, et nelja aasta pärast, Eesti Vabariigi 100. sünnipäeval, oleks meil rahulolevaid, õnnelikke ja oma riigi üle uhkust tundvaid inimesi üha rohkem.

Jäta vastus