Blogi avalehel

Puuõõnsusi otsimas

March 5th, 2014

Lubasin endale pärast mõnetunnist võsalõikust veel natuke aega metsas ringi kolamiseks. See meeldib mulle töötegemisest hoopis rohkem.

Suundusin ühele vääriselupaigale, sest kus mujal, kui nimelt seal, leiab inimesest puutumata, vaid looduse enda kujundatud metsa. On, mida uudistada.

Paistis, et metsas pole peale minu kedagi, kui peatusin mõneks minutiks suure haava jalamil samblaid uudistama. Siis hakkas äkki ülevalt mulle kooretükikesi pähe kukkuma. Keegi pidi neid viskama. Oksal oligi üks linnuke, kelle liiki ma vastu taevast vaadates ei suutnud kindlaks teha, enne lendas ära. Võis väike-kirjurähn või puukoristaja olla. Ma polnudki metsas üksi.

Jätkuvalt olen otsinud võimalikke jälgi haruldasest lendoravast, kuid siiani on otsingud tulemusteta jäänud. Vahepeal oli torm vääriselupaiga äärealalt puid langetanud, nii et peab tavapärasest rohkem üle tüvede turnima. Kõikjalt leiab erinevaid samblaid ja samblikke, puuseeni ja tüükaid.

Kaks suuremat õõnsust leidsin ka – ühe kuivanud puu ladvaosast, teise vana, kuid elusa haava tüve seest. Mõlemasse mahuks üks orav, kakuke või suurem rähn pesitsema. Kuivanud puu õõnsusel on isegi varikatus peal ning selle kohal mitmed „vaatetornid“. Sellest ka juuresolev pilt.

Veel märkasin kaht mulle tundmatut samblaliiki. Nende määramiseks palusin asjatundjate abi ning edaspidi julgen siis ka pildid välja riputada.

Soovitan kõigile varuda iseendaga üksi olemiseks tunnike või kaks, jalutada või niisama seista metsas puude all. Mets aitab muust maailmast välja lülituda, puhastab mõtteid ja tekitab rahutunde. Metsast välja astub parem inimene.

Jäta vastus