Blogi avalehel

Majandamata metsade väärtusest

March 7th, 2014

Kui oma metsas järjekindlalt hooldusraieid teen, siis on eesmärgiks seal ilus ja ühtlane puistu kujundada. Tõepoolest, inimese silmale on sirgeid ja sihvakaid puid tore vaadata, sellises metsas on kerge liikuda ning kord tulevikus saab sealt endale või oma järglastele hinnalist palki lõigata.

Ma tõesti naudin tööd, mille tulemused on kas kohe või mõne aasta möödudes nähtavad. Valgustusraietega noorendikes tekitame peapuuliigile paremad valgusolud ja soodsama kasvuruumi, keskealist metsa korrastades või sanitaarraietega tormimurdu koristades tunneme, et teeme metsa puhtamaks, valgusküllasemaks, kus on mõnus käia või kasvõi seeni-marju korjata. Möödakäijadki arvavad, et näe kus ilus ja hoolitsetud mets.

Vahel aga tunnen, et mu isiksus kahestub: ühelt poolt soov oma korrastatud metsa nautida, teiselt poolt aga ülim nauding sattuda looduse meelevallas kasvada lastud kohtadesse. Esimeses lööb välja uhkus enda tehtud töö üle ja tahtmine seda ka teistega jagada. Teistsuguse, üksnes looduse poolt kujundatud valdustesse aga tahan omaette olles vaikselt sisse hiilida ning asuda avastama saladusi peitvat maailma. Mõlemal juhul löövad silmad särama, ehkki täiesti erinevatel põhjustel – seega ei saa ma öelda, kumb mets on olulisem.

Nii arvangi, et on hea, et meie maal on osa metsadest võetud kaitse alla, säilitamaks loodusväärtusi, mis saavad tekkida pika aja jooksul inimtegevusest välja jäänud aladel. Olgu selleks siis Natura metsad, kaitsealuste liikide elupaigad, rahvuspargid, maastiku- ja looduskaitsealad või vääriselupaigad tulundusmetsades. Neisse paigusse sattudes inimene justkui muutub, astub ettevaatlikumalt ja omandab võime mõtiskleda looduse ülimuslikkuse üle.

Pildil on mu viimasest vääriselupaiga retkest leitud huvitava kujuga samblik – jalami kilpsamblik. Kasvas ta vana haava sammaldunud tüve jalamil. Määramisel olid abiks keskkonnaspetsialist, netist leitud fotod ning „Sinu Mets“, kus aeg-ajalt on juttu ka sammaldest ja samblikest. Selle sambliku leidmise juures rõõmustas minus isiksuse teine pool, mis ütleb, et inimkätega võib ehitada maju või masinaid, kuid kauneimad ja igavesed väärtused luuakse ilma meie vahelesegamiseta.

2 vastus “Majandamata metsade väärtusest”

  1. Anto Laas:

    Mul tekkis üks küsimus, mida ma olen möelnud, kuid pole kuskilt kindlat vastust leidnud. Niisiis, küsin sinult Leili.
    Ôppisin koolis, et metsa kasvab aastas juurde 4 tihu. Kas see 4 tihu on hooldatud metsas vôi hooldamata metsas?
    Soomes kuskilt kuulsin ,et hooldatud metsas kasvab juurde 10 tihu hektarile. Kas see on tösi?

    Terv. Anto

  2. Leili:

    Anto, hea küsimus.
    Ma pole metsakoolis käinud ja teooriat õppinud, kuid mulle tundub, et 10 tihu võib aastas juurde tulla heal mullal 20-aastastes hall-lepikutes. Muidu jääb juurdekasv näiteks minu metsades 3 ja 6 tm vahele hektari kohta, nii keskealistes kui valmivates metsades (peamiselt segametsad ja kuusikud). 10-aastaste ja nooremate noorendike kohta ei oska hinnangut anda.
    Uurisin oma metsamajandamiskavasid ja metsakorraldaja hinnangul võib õigeaegse valgustusraiega hooldatud 20-aastastes kuuse- ja kase latimetsades aastane juurdekasv 10 tihuni ulatuda küll. Muidugi heades kasvukohtades.

Jäta vastus