Blogi avalehel

Kas metsa saab armastada

March 11th, 2014

Ma vahel häbenen kõnelda neist tunnetest, mis mind metsas olles valdavad – kardan, et ei leia mõistmist. Kuidas üldse on võimalik metsa armastada?

Tee tööd, siis tuleb ka armastus, on kirjutanud Tammsaare. Vargamäele ei tulnud. Raske töö muserdas vanu ja peletas noored ära. Kuid kas oma metsas võib loota, et hool ja töö annavad hingerahu ja armastuse, mida ka lapsed mõistavad? See pole päris sama kui armastus teise inimese vastu. Inimeste vaheline armastus ja sõprus võib olla muutuv, ebakindel, ahistav, isegi õnnetuks tegev. Kõigile pole õnnelikku armastust elus määratud.

Küllap on vaja õiget aega, eluhetke, mil inimene leiab hoopis loodusest paiga, mis teda enda juurde kutsub ja õnnetundega täidab. See seletamatu kutse ei anna eemal olles rahu ja kohale jõudes saadki aru, et just seal oled oodatud, sinna oledki tahtnud.

Mul on sellised kohad olemas. Kodumetsas ja jõe ääres. Ma armastan neid mõlemaid, hoian hellalt ja kaitsen kurja eest. Mu armsad paigad on igal ajal mind ootamas ja lahkelt vastu võtmas.

Kevad on minu aastaaeg. Vana kase kõrval sipelgapesas on näha esimest liikumist, eemal häälitsevad hiireviud, teisest kandist kostab musträhni kri-kri-krii. Puud sahisevad tuules, mahlad liiguvad.

Vana kiviaed metsaserval vajab järjekordset puhastamist võsast. Tema kõrval on tillukestest tammedest minu silme all juba korralikud noored puud sirgunud. Tammesid on kaugemalgi, kus need kunagi raie käigus alles jätsime. Nüüd vajaksid nad alumiste laiutavate okste lõikamist.

Noor vahtramets on sealsamas kasvamas, suuremad puud juba vaat et mahlaandmise eas. Veel pole raatsinud neilt seda paluda, kunagi edaspidi.

Tihe noor kuusik vajaks läbikäimist – vänge seahais lõi sealtpoolt ninna. Tuleb järele uurida.
Suuremad talvised tööd on tehtud ning jääb aega niisama nokitsemiseks, pihlaka- ja paakspuuvõsa kärpimiseks, noorte vahtrate vahel valiku tegemiseks. Hiljuti leitud uute tormimurru puude väljatoomine jääb ootama pinnasetee ülessulamist ja tahenemist. Igaks asjaks oma aeg.

Üks vastus “Kas metsa saab armastada”

  1. Sauvo Henttonen:

    Metsa armastajaid on ka Soomes, kes ei tohiks metsafirmade majanduslikult äärmise kasupüüdmise metoodikad omas metsas näha. Tahame käia metsas vaikuses, ergutada oma õlu. Lageraiet järgnev maapõue kobestamine hukkab ajalooliset märkmikud ja teeb looduse vaeseks.
    Meie oleme leidnud jaapanlased külaliseks. Nemad tahavad leida metsa seest tervist mitmel viisil, nii toidu, vaiksuse kui ka looduse mitmekesisuse poolelt. Ma usun et see sama võiks olla ka Eestis üks metsakasutuse suund tulevikus.

Jäta vastus