Blogi avalehel

Hundinui – looduslik veefilter

April 8th, 2014

Vikipeedia kirjutab: Hundinuiad suudavad veest eemaldada mürgiseid aineid, mistõttu oleks see odavaim joogivee filtreerimise süsteem arengumaade jaoks. Egas meiegi siin pole oma suhtumisega loodusesse märkimisväärselt kaugemale jõudnud, sest joogivett arvame endiselt külluses olevat. Küll aga ohustab intensiivne põllumajandus ning jäätmete loodusesse viimine vete reostust ning selle vähendamiseks tuleks kõik vanad tarkused üle korrata.

Huvi hundinuiade vastu äratas minus reedene telefonikõne maaparandajatelt, kes uurisid, kas tean, kus kasvab suuremal hulgal neid taimi ja kust võiks neid ümberistutamiseks välja kaevata.
Kohta metsatee ääres kraavis teadsin, kuid palusin sealselt metsaomanikult enne luba küsida. Olin kuulnud, et tal on kavas kraav nagunii süvendada.

Seoses põllumaade kuivendussüsteemide rekonstrueerimisega kaevati metsa ja põllu piirile mitme kraavi kokkusaamiskohta üks settetiik ning keskkonnanõuded näevad ette, et tiigi põhja tuleb teatud arv hundinuiasid istutada. Need taimed aitavad põlluväetiste ja taimekaitse kemikaalidega saastatud vett enne suurde kraavi jõudmist filtreerida.

Hundinuiade headest omadustest on veel muudki huvitavat kirjutatud. Hundinui on peaaegu kogu ulatuses toiduks kõlbulik. Tema juurikatest on kõrge toiteväärtusega jahu valmistatud juba 30 tuhat aastat tagasi. Noored lehed kõlbavad süüa nii toorelt kui keedetult. Nuiasid võib kasta rasva või vaha sisse ning kasutada küünaldena, kusjuures vars toimib tahina. Vahaga katmata nuia süütamisel suitseb see aeglaselt, meenutades viirukit.

Lausa imetlusväärne, kui palju häid omadusi on ühel meie vöötmes kasvaval tavalisel taimel.

3 vastus “Hundinui – looduslik veefilter”

  1. Koit:

    Mulle kui võhikule natuke arusaamatu, et hundinui eraldab veest mürgiseid aineid, samas söödav? Kuhu siis mürgid kaovad?

  2. Leili:

    Natuke vastuoluline jah. Ju siis tohiks toiduks võtta hundinuiasid sellisest kraavist või veekogust, kus paistab reostust mitte olevat. Näiteks rabakraavidest. Raba on kõige puhtam looduslik keskkond juba oma olemuselt.

  3. ka ts:

    Kõo külas, Viljandimaal on taoline veepuhasti olemas. Avati pidulikult 90ndate lõpus, kui mu mälu ei peta. Loogika on siis järgmine – esmalt juhitakse küla reovesi platsile, kus kasvavad hundinuiad, sealt läheb vesi platsile, kus kasvavad pajud, sealt imbub vesi tiiki, kus see veel settib (seal tiigis elavad muideks minu üllatuseks tiigikonnad – need rohelised suveläbi krooksujad) ja siis kõrvalasuvasse kraavi sumbub see vesi

Jäta vastus