Blogi avalehel

Konnakevad käes

April 9th, 2014

Just praegu kutsutakse vabatahtlikke üles abistama kudemispaikadesse rändel olevaid konnasid. Tiheda liiklusega maanteid ületades võib hulk konni autorataste all hukka saada ja selle ennetamiseks abistajaid kutsutaksegi.

Pärast läinudöist pikemat vihmasadu oli ka mul jõe taga väga palju konni liikumas. Mõni päev tagasi nägin vaid üht või kaht väga uimast looma, sest ööd olid veel liiga külmad. Nüüd järsku oleksid nagu kõik korraga ärganud.

Konnad talvituvad enamasti jões ning talvetardumusest ärgates hakkavad nad kaldalt edasi kudemispaikadesse liikuma. Jõgi oma voolava veega pole kudemiseks sobiv paik, seepärast ronitakse üle põldude ja heinamaade ikka sinna, kus kõigil eelmistel kordadelgi – kraavide, tiikide ja lompide poole, et veetaimede vahel kudema asuda. Seisev vesi soojeneb vooluveest kiiremini ja nii on lootust, et mustadest marjateradest algul sabaga kullesed ja seejärel tillukesed konnapojad saavad. Kui juhtub kuiv kevad tulema, võib kudu kuivale jäädes hukkuda.

Igal kevadel võtavad konnad ette ohtliku teekonna kudemispaikadesse. Neid varitsevad suuremad linnud ja metsloomad, maanteedel aga autod. Konnaränne ei kesta kuigi pikalt, vast paar nädalat. Siis on nad korraga kadunud. Kraavides hõljub sültjas mustade terakestega ollus – konnakudu.

Kuulatasin noorendiku kõrval kraavi ääres selle kevade esimest konnakontserti. Erksamad sulpsatavad inimese lähenedes vette peitu. Mõni oli juba paarilise haardesse saanud ja partnerit kukil kandes on liikumine vaevalisem.

2 vastus “Konnakevad käes”

  1. Maie Milvek:

    Palju õnne ja edu Sinu tegudes!

  2. Leili:

    Aitäh, Maie. Jõudu, tervist ja vastupidavust läheb kogu aeg vaja.
    Kaunist kevadet ka sinu perele.

Jäta vastus