Blogi avalehel

Kümme aastat hiljem

April 15th, 2014

Praegu on paras aeg teha juttu kümne aasta tagustest metsaistutustalgutest, kui kutsuti inimesi üles seda tegema seoses Eesti astumisega Euroopa Liitu. Veel ühendati metsaistutuskampaania samal aastal toimunud laulu- ja tantsupeoga.

Minu metsas olid 2004.a. aasta kevadel samuti istutustalgud, kuhu tulid Vändra Gümnaasiumi liikumisrühma tüdrukud ja õpetaja, kes valmistas noori ette tantsupeol esinemiseks. Tüdrukutele seltsiks ja abiks istutusauke kaevama kutsusin veel kohalikke külanoormehi. Kokku panime sel korral kasvama 2000 kuuseistikut. Kutsungi seda kohta nüüd laulupeoliste kuusikuks.

Kasvama läksid enamvähem kõik ning praegu on puud nii suured, et üldvaadet pole võimalik pildistada. Pugesin tihedasse noorendikku ja pildi sain sellise nagu kõrval näha on. Kuused on 3-5 meetrit kõrged, alumised oksad riivavad naabrite omi, mis omakorda tähendab, et edaspidi hakkavad kuused kergemini laasuma ning kasvatavad sirgeid tulevikupuid.

Rõhutan kõigile metsaomanikele, et ainult istutamisest pole sel juhul kasu, kui esimestel kasvuaastatel noori taimi hooldada ei viitsita. Minu metsas ohustas kuusetaimi esialgu pikk rohi ja kõrvalt tulnud lepavõsa. Vähemalt kolmel esimesel järjestikku ning paaril hilisemal aastal sai seda metsa hooldatud, kuni kuused nii suureks kasvasid, et enda olemasolu eest ise suutsid seista.

Viimaste ärevakstegevate Ukraina sündmuste taustal kipun sageli ütlema, et tänu aegsasti kasvama pandud kuusikutele on mul vähemalt koht, kuhu ohu korral mõneks ajaks peitu pugeda. Eestlast on tema mets toitnud, katnud, varjanud ja kaitsnud läbi aegade.

Ka sel kevadel kutsutakse inimesi üles metsa istutama. Suvel on jälle laulu- ja tantsupidu ning Euroopa Liidu ja NATO-ga ühinemisest saab maikuus 10 aastat täis. Kampaaniat veab küll riigimetsakeskus, kuid ega erametsaomanikudki kehvemad saa olla. Viimaste aastate raiemahtusid vaadates on metsakasvatuse tööpõld mõõtmatu.

Jäta vastus