Blogi avalehel

Metsajärve idüll

April 27th, 2014

Käin vahetevahel ühe metsajärve kaldal hingekosutust saamas. Olgu see kevad, suvi või sügis – ikka leian sealt kord ülendavat vaikust, siis jälle salapäraseid helisid või veepinnal helklevat värvidemängu.

Veel on see aeg, mil kaldataimed pole jõudnud vaadet roheliseks värvida, kuid madal päike võõpab luitunud roostiku rõõmsalt kuldkollaseks. Veepeeglis väreleb kaugemate metsapuude rohelus ja kaadrisse ujuvad veelindude kogud.

Olen viimasel ajal unistanud sellisest vabadusest, mil võiksin igal hetkel ise valida, mida parasjagu teen, millal ja kui kaua magan, mida söön, mida loen, millist muusikat kuulan. Ma ei talu, kui mulle päevas kord või paar helistatakse ja surutakse peale asju, mida ma terve mõistuse juures iial ei ostaks. Miks pean suveõhtu nädalalõppudel kodus olles otsima nurka, kuhu ei kostaks ümbruskonnas peetavate aiapidude öine lärm ja vali muusika. Millegipärast on kõik need just viimastel aastatel tekkinud nähtused.
Mis sellisel juhul üle jääb? Metsa kaduda ja seal mõnda aega üksi olles tasakaal tagasi saada. Vahel aitab kasvõi selline looduse vaatemäng nagu pildil.

Nii väga tahaks öelda, et inimesed, võtke ometi aeg maha, kõigil meil on vaid üksainus elu, milles on ülekohtuselt vähe ruumi iseenda jaoks. Sünnime ja sureme üksikuna, üksi peame toime tulema oma valude ja hingevaevadega. Seda ei saa meie eest keegi teine, ka mitte kõige lähedasem inimene teha. Kui vanemast peast pole enam julgust kord pöörlema lükatud rattalt maha hüpata, siis muudkui muretseme, hoolitseme, toimetame ja… kulume. Peaksime ennast rohkem armastama, end vabaks mõtlema ja üles leidma need väikesed asjad, mille üle õnnelik olla.

2 vastus “Metsajärve idüll”

  1. Koit:

    Kuldsed sõnad!

  2. HELI:

    Suurendasin seda kaunist fotot,ja mis välja tuli – üks imeilus vaip, mille suudaks valmis teha Viljandi-
    maa Anu, suur käsitöömeister.
    Olen täiesti nõus Koiduga, ainult teostuseni ei jõua, nagu Leiligi on kogenud.
    Kaunist ja tegusat kevade jätku kõigile ja jõudu Leilile oma lugejaid ikka rõõmustama!

Jäta vastus