Blogi avalehel

Liigirikkus või umbrohi?

July 17th, 2014

Eilses loos kirjutasin kiitvalt põllumeestest, kes vilja kasvatavad. Täna juhtusin nägema, kuidas tegelikult uhkeid viljavälju saadakse ja mõtlesin, et vara kiitsin.

Eelmise nädala lõpul käisin imetlemas üht õitsvaid lilli täis põldu, mis oli viimased paar aastat harimata jäänud. Talunik, kes neid maid rentis, läks pankrotti. Eks põhjuseid oli tal muidki, kuid üks neist kindlasti ka see, et metsafirmad, kes maid on kokku ostnud, kruvivad põllumaa rendihinna viimase vindi peale üles. Meie, kohalikud maaomanikud, oleme siin olnud kannatlikud, leppinud alguses üsna madala rendihinnaga, kuid jäädes samale rentnikule truuks, oleme aasta-aastalt saanud järjest paremaid lepinguid. Minu arvates maksavad edukad maaharijad siinkandis keskmisest kõrgemat renditasu. Maaomanikud, kes rentnikke kaotavad, on ise hinnasooviga liiale läinud. Nii jäävad põllud vahepeal harimata või purustab omanik seal toetuste saamiseks „euroheina“.

Olgu rahaasjadega kuidas on, minu huvi oli seekord korjata mahajäetud põllult õitsvaid ravimtaimi. Sain naistepuna ja raudrohu kimbud tehtud, kui põlluvaheteelt hakkas kostma traktori mürinat ning kohale saabus mürgiprits. Sedapuhku juba uue rentniku oma. Et lilleväljast jälle viljapõld saaks, siis looduslikele taimedele, isegi ristikule mitte, armu ei anta. Eks pildilt paista, milline liigirikkus seal äsja oli. Kümnekonna päeva pärast on kõik pruun ja seejärel küntakse kõrbenud jäänused mulda.
Tuleval suvel kasvab põllul juba vili, mida käin jälle imetlemas ja põllumeest kiitmas. Ainult et naistepuna tuleb mujalt otsima minna.

3 vastus “Liigirikkus või umbrohi?”

  1. Elmet:

    Mürgipritsiga vehklemine õitsval väljal on täielik kuritöö mesilaste ja kimalaste suhtes. Neid mõlemaid on meil ja mujal järjest vähem ja vähem. Need putukad on aga ökosüsteemi üks võtmekomponente.

    Oma kodukandis on mul näiteks probleem rapsikasvatajatega sest neile lammastele ei jõua kohale elementaarsedki pritsimisega seotud jutud. Tuleb ja pritsib keset päist päeva oma õitsvat põldu. Kuigi teada on ja ka räägitud küllalt – rapsipõldu pritsitakse kas vahetult enne õitsemist või siis ajal kui mesilased vähem lendavad (hilisõhtul, öösel näiteks). Tüübid ainult irvitavad, kuigi saevad oksa millel ise istuvad.

    Seetõttu mina ei kiirusta suvalist põllumeest kiitma. Eriti sellist kellel ülipuhas vilja- või kartulipõld. Ma ei tea ega isegi ei soovi teada mis saastaga sellest põllust on üle käidud ja ihukarvad tõusevad üles mõttest et see saast jõuab ka minu toidulauale.

  2. Toomas:

    Juhtusin paar päeva tagasi sõitma mööda Pajumäe piimatalu karjateed. Mul on endal ka mahetootmine, aga seal nähtu oli elamuseks üle aastakümnete! Kogu ümbruse karjamaad ja ka tee olid täis erinevaid liblikaid! Nagu oleks aega 50 aastat tagasi pööratud. Mida iganes mahedate kohta ei arvata ja ei kirjutata, aga selle talu ees teen sügava kummarduse juba ainult nende liblikate pärast!

  3. Marika:

    Austatud Leili!
    Loen alati huviga Teie blogi,et teada saada,mis hetkel looduses toimub kuid seekord ei suuda kommentaari jätta kirjutamata.
    Uskumatu pilt sellest pritsiga mõrtsukast,selline tegevus keset päist päeva on ju keelatud!!!
    Huvi pärast võiksite pria kaardilt : https://kls.pria.ee/pria_avalik_kaart/#e=551343.75&n=6496203.125&z=4 valides mõõtkavaks valla ning pannes kaardikihiks “linnukese” mesilate kasti vaadata,mitme mesila omanikud tollest põllust umbes kolme kilomeetri raadiuses praeguseks tühjade tarudega ahastuses silmitsi seisavad…keset eestimaist põhikorjet!
    Ning ühinen Elmeti mõtetega-sama hästi võiks sealt pritsist lasta omale joogiklaasi valada…

Jäta vastus