Blogi avalehel

Vanaema rollis

July 30th, 2014

Liiga vähe on viimastel aastatel olnud võimalust olla vanaema, sest jätkuvalt pean olema tütre rollis, hooldades kodus oma voodihaiget ema. Mind on säästetud, mõistes, et pingutan vana, jõuetu ja haige inimese valvamisel ja hooldamisel niigi oma viimaste jõuvarude piiril. Selle kõrvale on lapselapsed vaid harvadel lühematel külaskäikudel mahtunud. Ainult varem, kui plikad üsna mudilased olid ja minu vana ema raasuke kõbusam, jäeti nad mõnikord kauemaks. Nüüdseks on neist noored neiud sirgunud, kes saavad peaaegu iseseisvalt hakkama.
IMG_4043
Et lapselastest mitte lootusetult võõrduda, oli suvisel koolivaheajal sobiv nad mõneks ajaks maale kutsuda, linnast ja asfaldist eemale, loodusele lähemale. Kuum suvi pole metsatööde tegemiseks, seega veedan suure osa päevast kodus toimetades või +30 kraadiga vilus varju otsides. Nii saab ka noortega juttu vesta, mõnd aiatööd koos teha või kusagile mõneks tunniks sõita.

Lottemaast põrutasime sedapuhku kaarega mööda, sest mina pole end ühe koertüdruku tegemistega kurssi suutnud viia. Autode meri lagedal väljal lõõskava päikese all paistis suurele teele ära küll. Mõni teinekord ehk. IMG_4048

Liikusime hoopis sinna, kus rannakarjamaa, veised ja lindude rõngastamise telk mereäärses roostikus. Rannaniidul puhus mõnus meretuul ega olnud hoopiski nii palav kui sisemaal. Noortel oli huvitav näha, kuidas linde rõngastatakse, kaalutakse ja mõõdetakse ning kuulda, milleks sealkandis, kus üks Läänemere äärne oluline lindude rändeteekondi paikneb, seda ligi 40 aastat on tehtud, andmeid kogutud ja neid üle ilma vahendatud. Ja kui õnnestub üht põksuva südamega kõrkja-roolindu mõne viivu pihus hoida ning seejärel ta vabadusse lendu lasta – see pole võrreldav rahvarohke meelelahutuskohaga.

Jäta vastus