Blogi avalehel

Metsaomanike miljonid

August 14th, 2014

Mul läksid meeled erksaks, kui lugesin pealkirju, kuidas metsaomanikud kaotavad miljoneid eurosid tulu, sest nende metsale on seatud looduskaitselisi piiranguid. Just selline artikkel ilmus 13. augusti Päevalehes. Loo algust lugesin veebist, seejärel tõin postkastist lehed ära ja lugesin täismahus üle. Jutt oli maaomaniku metsas leitud haruldastest taimedest ja nende kasvukohale seatud metsamajandamise piirangutest. Erametsaliidu esindajad võimendasid teemat edasi, rääkides saamata jäävatest miljonitest.

Huvitav, kas tõesti paljud vaatavad metsa kui ammendamatut allikat, mida peab majandamise sildi all lagedaks raiuma ja puud rahaks vahetama. Muust ju ei räägita. Kui mingi seadus või piirang seda juhtub segama, siis hakkab nutukisa, et looduskaitse takistab eraomandi vaba käsutamist.

Olen viimastel aastatel tõesti hämmingus, kuivõrd meeleheitlikult pannakse raiesse kõik, mis vähegi tulu annab. Nagu viimnepäev läheneks. Seda teevad enamasti need, kes ise oma metsa lähedal ei ela, kelle elukeskkonda see ei mõjuta. Oma kodu juures naljalt keegi tervet metsa maha ei võta.

Hingan kergendatult, kui ringi liikudes mõnd puutumatut vanemat metsa näen ja andmebaasidest leian, et seal on näiteks metsisemängu ala. Jumal tänatud, et linnuseire tulemusena on mõni mets raietest väljas, kasvõi ajutiselt.

Üsna tavaline on, et näiteks väike-konnakotka pesakaitsetsoon, raadiusega 100 meetrit, raiutakse ümbertringi ikkagi lagedaks. Üksik ümmargune saar kesk lagedat raiesmikku, kui ülevalt vaadata. Seadust pole rikutud. Enamasti jätab kotkas muutunud ümbruse tõttu pesa maha, vahel tuleb ka tagasi, kui uueks pesapaigaks sobivat vanemat metsa pole ümbrusesse rohkem järele jäänud.

Nii ongi mulle saanud selgeks, et just tänu looduskaitsele on meil veel mõned väärtuslikud vanad metsad alles ja riigimaadel asuvad kaitsealad paistavad nagu oaasid kesk üldist majandamishullust.

Kui jõuda tagasi loo algusesse, siis võib-olla tõesti tunneb mõni metsaomanik, et looduskaitse on talle liiga teinud, sest pole piisavalt selgitatud, milliseid väärtusi ja miks neid kaitsma peab. Kes üldse tahaks või oskaks tavalisele metsaomanikule rääkida metsa väärtustest? Keskkonnaametnikud, teadlased, bioloogid, ornitoloogid? Kahjuks nendega puututakse harva kokku. Rohkem tuleb tegemist metsakonsulentidega, raietööliste või metsa ülesostjatega. Nemad ju ei räägi metsast kui tervikust, neid huvitab sealt saadav puit.

Ja olemegi vaimselt lõhkise küna ees, kui me ise loodust kehvasti tunneme, temaga suhelda ei oska ning puid vaadates kohe rahast mõtleme.

Pilt loo juures ei ole kaitsealusest metsast, vaid ühest äsja alanud raietööst naabrite juures, päris minu kodu lähistel.

5 vastus “Metsaomanike miljonid”

  1. Jobu:

    Raha nimel tehakse igasuguseid sigadusi !
    Varsti meil enam polegi korralikku metsa.

  2. Valli:

    Eelkôige peaksid siin häbi tundma inimesed kes annavad/kirjutavad alla raielubadele.

  3. marek:

    tere austatud skeptikud
    inimene võib majandada oma metsa nii nagu seadus lubab ja nii peabki olema.
    ei olnud mitte ammu kui mtü koerakaitsjatele andis vanatädi oma metsa ja aasta hiljem oli mets ära majandatud no kuulge arvan et kõige suuremad looduse sõbrad võtavad ka sealt maksimaalse tulu välja kui neil ainult oleks seda metsa.

  4. Can:

    Ma tean ühte puusalu, mis oli hiljuti kotkastele pesapaigaks, isegi vääriselupaigana arvel. Aga enam seal kotkaid ei ole – vanad põlispuud ja mõni lepavits raiuti maha. Keskkonnaministeerium kaitseb!

  5. Peeter:

    Minu arvates on praeguste metsakavade järgi majandamine täiesti mõistlik. Meie kliimas pole metsa taastumine mingi probleem. 100 aasta pärast on langi peal nn ürgmets. Kuidagi naiivne on praeguste raiemahtude juures kurvastada, et linnukestel pole oksakest, kus istuda.
    Suhteliselt kurb on vaadata minu kodu juures, kuidas metsaomanik laseb laanehiiglastel vanadussurma surra. Tuhanded eurod mädanevad maas ja asemele kasvab ikka samasugune rägastik nagu värskel langil.
    Eestisse on mitu protsenti metsa juurde kasvanud võrreldes vene ajaga.
    Elame ise ja laseme teistel elada. Looduskaitsjad teevad enamasti tänuväärt tööd, kui see Nabala pendlimeeste fiasko välja jätta.
    Mõnetuhande aasta pärast tuleb jääaeg, mis meid siit koos konnakotkastega minema pühib.

Jäta vastus