Blogi avalehel

Ei au ega häbi

August 29th, 2014

Meie metsanduse lipulaevaks peetav Riigimetsa Majandamise Keskus, kus töötavad metsanduse parimad asjatundjad, peaks oma käitumises ja majandamises olema eeskujuks kõigile teistele, sealhulgas ka erametsaomanikele. Nii olen arvanud, kui kiitsin rajatud kultuure, hooldatud noorendikke või mõnd puutumatuna säilitatud metsatukka. Tegelik pale aga ei erine mitte millegi poolest suurte erametsafirmade omast, kus ainsaks näitajaks on majandustulemus.
IMG_4443
Vaadates täna seda mülkaks sõidetud metsasihti, olin tõsiselt jahmunud. Tegelikult aimasin juba mõni aeg tagasi halba, kui küla tagant hakkas kostma saehääli ja treiler tõi harvesteri kohale. Loomulikult klikin sellistel juhtudel kohe Metsaregistrisse ja vaatan metsateatiste järgi kavandatavaid raieid. Päris karm kogus lageraiet on ühte piirkonda planeeritud, sekka mõnel eraldisel ka sanitaarraiet (tormimurru koristamist).
IMG_4444
Nägin, et raied puudutavad kolme kvartalisihti, mille kaudu vajadusel nii mina kui peale minu veel kaks erametsaomanikku üleüldse oma metsale ligi pääsevad. Nii sõitsingi vaatama, kui kaugele raietööd järjega on jõudnud ja ega uskunud oma silmi. Ei inimene ega metsaloom enam oma jalga sinna ei tõsta. Kas tõesti oli tarvis päevil, mil vahetpidamata vihma sadas, üritada suuri puidukoguseid mööda vesist sihiteed vedada.

Üks mitmest sihist, mis täna veel rikkumatuna pildilt paistab, lõhuti samamoodi 1998-1999 harvendusraie käigus hullusti rööpaliseks, kuid mis taliteid tasandades ja rohttaimestikul juurduda lastes on 15 aastaga uuesti heasse seisukorda saanud. Ei mina ega naabermetsa omanik pole oma raieid tehes sinna ühtki rööbast sisse sõitnud, alati oleme aastaaja ja ilmaga arvestanud. Nüüd ähvardab ka seda sihti samasugune saatus kui teiselt pildile paistab, sest sihi äärde on planeeritud kaks lageraiet umbes 1300 tihu mahus.

Riigimetsale on omistatud säästliku, vastutustundliku ja loodusega arvestava majandamise kohta kaks rahvusvaheliselt tunnustatud sertifikaati – algul FSC ja hiljem PEFC. Erametsaomanikest on see vaid üksikutel.

Mida kauem ma metsaga kokku puutun, seda rohkem märkan metsanduses silmakirjalikkust. Sõnad säästev ja keskkonnaga arvestav ei maksa midagi, loeb ainult puidu müügist teenitav kasum.

8 vastus “Ei au ega häbi”

  1. Ivo Sepp:

    Tere !

    Hea oli see, et see asi meediasse sai ja kas või 1 inimene sellest probleemist mõtlema hakkaks, aga ega Te ju tõesti ei uskunud, et RMK või “meie riik” loodusest hoolib !? Võetakse viimast ja kui see asi nii edasi läheb on meie laste tulevik siin Eestimaal väga kole.

    Tervitustega,
    Ivo

  2. mai:

    RMK täidab vaid keskkonnaministri korraldusi. Kui keskkonnaminister ütleb sundseadusega, et noor männikene on täiskasvanud puu, siis võtab RMK selle ka maha. Ja kui keskkonnminister ütleb, et asjaga on kiire, siis jääbki männinoorendikust järele vaid must maa. RMK täidab käsku. Kompetents ei puutu siin asjasse. Kui käsud annab Keit Pentuse ebakompetentne ministeerium.

  3. õige jutt:

    RMK-l polegi mingit häbi, see on samasugune organ nagu EE, neid ei huvita miski.

  4. Eha Metsallik:

    Tänud avalikustamast!
    Iga sõna, mida siin Leili Mihkelson kirjutab on puhas tõde!
    Kõikjal üle Eestimaa on pilt sama!

    Olen üks metsarahva hulgast! Ja Eestimaa põlisrahvast/metsarahvast on RMK tegevus juba vähemalt viimased kümme aastat äärmiselt solvanud…. just silmakirjaliku tegevusega!
    4 raba võetakse kaitseall ja limpsitakse turistide jaoks üles, kuid ülejäänud 44 kuuluvad hävitamisele! Põlismetsadest jäetakse mõned tukad paari Eestimaa paika püsti külastajatele näitamiseks… kuid tervete maakondade kaupa – ülejäänu hävitatakse! See on sõda…

    Veel kümmekond aastat tagasi toimus erametsanduse üle range kontroll ja trahvimine, kui oksad ei olnud koristatud peale raiet – kuid RMK võis inimese kõrgused vaalud jätta… RMK-l olid ju tööl parimad spetsialistid ning nemad teadsid paremini, kuidas toimida ning võisid omale seda lubada!
    Seoses hakke tulekuga oli lootust, et suurem risu kogutakse ehk hakke hulka… kuid oh, ei ! Hakkesse läksid/lähevad kõik teeäärsed puud, pärnasalud ja kikkapuud…ilma valikuta – nii kaugelt, kui traktoriga võtta ulatab!
    Looduse liigirikkus ei huvita RMK-d! Oluline, et 4 liiki tüvesid kasvaksid. Soovitatakse kaunid kuldkingad jms… mujale istutada. Metsised ,öökullid, vaskussid jne.. pidid ise mujale minema..

    See lageraide sõda käib ka üle pärandkultuuri objektide jne… Kui rahvas vastu hakkab, siis RMK kõrged ametnikud küsivad, et kas haridust tahate jne.. Samas suletakse metsastes maavaldades koole ja hambaravi toole… RMK-lt ei kuku riigi eelarvesse midagi!!

    Kutsusin Maaülikooli metsanduse õppetooli, seda RMK tegevust vaatama! Et nende taimelava tegelikkust näeks, kuid lootusetu….

  5. operaator:

    Mina, kui harvesteri operaator täidan vaid kõrgemalt tulnud käsku mis tuleb üleval poolt ja teen endast kõik, et selline kaos jääks ära.
    Üritan vaid toitta ennast ja oma perekonda selle tööga.

  6. Leili:

    Harvester teeb tavaliselt jäljed vaid kahel korral – langile minnes ja sealt välja tulles. See on tühiasi, võrreldes vedajaga, mille koorem kaalub tunduvalt rohkem kui harvester. Käsu täitmist või palga teenimise vajadust mõistan samuti.

    Kui näiteks eraldisel, kus harvester lageraie ära tegi, on 350 tm puitu, siis vedaja teeb vähemalt 50 sõitu täiskoormaga ja teist sama palju tühjalt, kokku 100 tiiru mööda ühtesid ja samu jälgi. Kujutame nüüd ette, et kõik see toimub ajal, mil iga päev vihma sajab. Või kui kraavi muldele rajatud siht on nii kitsas, et ei saa erinevaid jälgi tallata ja juba esimeste palgikoormatega (mis on lühikesest materjalist raskemad) tekib pinnasesse sügav rööbas, siis ei õnnestu ka hiljem kõrval harja peal sõita, ikka vajuvad rattad vanasse rööpasse. Ja pikk palk kui hinnalisem kraam tuuakse ikka esimeses järjekorras välja. Nii need rööpad tekivadki, kui plaan taga ja pole aega ilmaga arvestada.

  7. Margo:

    Lugesin neid arvamusi ära lõhutud metsa sihtidest, see on tore et inimesed märkavad. Mets on nagu viljapõld kui vili küps siis tuleb lõigata. Rmk raiub,silub sihid ja istutab ka uued puud.Seda ei saa öelda erametsa omanike kohta tavaliselt.
    Sihtide mülkaks sõitmine teine kord hea ka ei kasva vähemalt kinni pea asi et kevadel korda jälle saab.

    Tervitan veel omalt poolt rohelisi kes kõik kaitse alla panevad. Varsti murrate neis padrikutes jalad!!

  8. Urve:

    Samasugune tagastatud-tapetud mets jäi RMK-st maha Raplamaa äärealadel, Kasari jõe kaldal Märjamaa vallas. Sellest metsast viis läbi vana tee, mis oli märgitud juba 19. saj keskpaiga mõisakaartidele. Metsas oli vana talukoht. Nüüd pole teest enam midagi alles, ainult suured lombid, pori, oksarisu ja risti-rästi poolikud puutüved…Metsatee servas oli käpaliste kasvukoht. Palju neid seal polnud, kuid viimased 50 aastat olid püsinud. Nüüd neid enam pole. Eelmise sajandi 60-ndatel võeti samas mände maha, kuid metsatee jäi alles, mets ise ka terveks. Nüüd, näib, ei hooli keegi enam millestki.

Jäta vastus