Blogi avalehel

Värvid saavad otsa

October 17th, 2014

Käin nüüd iga päev võsa niitmas ja näen, kuidas kuldne sügis kaob ja loodus muutub aina nukramaks. Täpselt nädal tagasi tehtud pildil oli kõik veel täies ilus, praegu on järel vaid üksikud lehed. Kuidagi kurb hakkab ja tekitab hirmu pika pimeda talveaja ees.
IMG_4956
Oma metsas töötamine kosutab vaimu, väsitab keha ja laseb unustada muud mured. Olen mõelnud, et ju ma olen tänaseks sammukese teistest ette jõudnud, kui maade tagasisaamise järel kohe hakkasin metsa istutama. Vaistlikult tundsin ära, et kulub hulk aega ja palju tööd, enne kui võiksin tehtust rõõmu tundma hakata. Seepärast kiirustasin ja nüüd juba näengi tulemusi.

Töö ja kohalolek muudavad enda kasvatatud ja hoolitsetud metsa armsaks, sama lähedaseks kui oma lapsed, keda olen ründajate eest valmis kaitsma.

Viimasel ajal hakkavad jälle sagenema tüütud telefonikõned, et müügu oma metsamaa sellele ja tollele. Nimetatakse ikka kinnistuid, kus pole piiranguid ja kus kasvab raieküpset metsa. Nüüd on lisandunud veel uued helistajad – põllumaade kokkuostjad.

Kui suudan rahulikuks jääda, siis seletan, et põline esiisade maa pole müüdav ja lõpetan kõne viisakas toonis. Vahel kargab hing täis, mõeldes susserdajatele ja vahendajatele, kellest endast pole mingit majandajat, kuid loodavad, et ehk üks pensionär tahab enne surma maast lahti saada ja kauplevad selle odavalt kätte.

Kuidas saab müüa seda, kus oled üles kasvanud ja kuhu oled suure tüki oma südamest jätnud, tööd rabades higi valanud, kuid õnnelik olnud. Selline maa pole müüdav.

Üleüldse ei tohiks Eestimaa pind müüdav olema, igal juhul mitte välismaalastele. Hiljaks oleme jäänud ja hullemaks annab ka veel minna. Enne kevadisi valimisi hakkavad nüüd oma tõelist palet näitama sotsid, kes sooviksid kodakondsuseta isikutele kaotada piiriäärsete maade müügi piirangud. Juba ajaloost on teada, mida sotside võim kaasa toob. Harva, kui ma lugudes poliitikat puudutan, kuid maa müügi asjus ei saa vaiki olla.

Üks vastus “Värvid saavad otsa”

  1. Olavi:

    Jah, seekord jällegi üks väga valus teema Leili loos. See maa müük.
    Eelkõige muidugi, et maad üldse müüakse. Siingi kas väga olulist aspekti. Ühelt poolt puhtalt majanduslik – maa on selline ainulaadne “tootmissisend”, mis targal kasutamisel oma väärtust ei kaota.
    Teisalt meie ajalugu, kus maaomand ei ole kandunud ikka põlvest põlve ja olnud samal ajal anniks ja kohustuseks.
    (Paar näidet mujalt meie lähiümbrusest. Kesk-Euroopas on maa kuulunud suguvõsale (perekonnale) juba sajandeid ja seetõttu on side maaga selgelt nii õiguslikult kui moraalselt välja kujunenud – maad lihtsalt ilma VÄGA mõjuva põhjuseta ei müüda.
    Ja teine näide põhjamaadest. Norras ei saa üle 10 ha suurust maad osta isik, kes seda ise isiklikult kasutama ei hakka.)
    Meile Eestis on kahjuks väidetud, et maa müüki ei saa keelata, kuna lubasime seda kunagi EL astumisel. Loodan, et see ei ole tõsi!

    Teine Leili kirjaski toodud probleem on nn aktiivsed turundajad. Just nimelt turundajad.
    Need ‘telefoniostjad’ ainult tahavad tihtipeale vahekasu saada ja ei plaanigi ise osta, vaid leiavad (kauplsevad, tüütavad) lihtsalt maa tegelikele ostjatele “ohvri”. Notari juures kohtuvad tihti tegelik ostja ja müüja, vahendustasu (maakleritasu) makstakse eraldi. Sellistele tegelastele on ka juba mõnda aega omaette nimetus -metsamaadega kaubitsejaid kutsutakse kährikuteks.

    Ja siin on see koht kus riik peaks oma kodanikke kaitsma. Esiteks maa müügi kahjulikkusest teavitama, selgitama , õpetama. Ja teiseks, selliste telefoniostjate ohjeldamiseks midagi ette võtma. Sarnane näide on ju SMS laenajate vastu abinõude rakendamine. Siin oleme juba 50 000 vaest eestimaalast hädaorgu suunanud, ehk suudaksime päästa maamüügi “ohvrid”. Sotsiaalselt tundlikud inimesed näevad siin juba ammu probleemi, see ei ole koht kus (rööv)kapitalismi iseregulatsioon tooks meie rahvale hea tulemuse.

    Maa müümine võib olla vahel ka paratamatu, ma saan (suudan) seda mõista, kuid ikkagi, kui vähegi saad ja suudad – ära müü – ehk on Sul järglased, kes suudavad olla maa omanikud, võtta vastutuse kanda !

    Nii, nagu Sina Leili, seda suudad!

Jäta vastus