Blogi avalehel

Väike männitukk kesk lagedat

November 11th, 2014

Ma polnud vaimselt valmis leppima nii suures mahus toimuvate lageraietega otse oma koduküla taga riigimetsas, olen segaduses ja seepärast käingi iga päev muutuvaid metsamaastikke vaatamas, lootes viimaks olukorraga harjuma hakata. Ei harju, liiga palju lagedat korraga ühes piirkonnas teeb nõutuks.

Pildilt paistab suur osa lageraielangist, kolme kõrvuti asetseva eraldise pealt kokku 6,1 hektarit, mis kõik pildile ei mahtunud, muist jääb vasakule selja taha. Ainus lohutust pakkuv männitukk, suuruses 0,2 hektarit, jäi raiest välja ja pildil paistab see keskel, teekurvist vasemal pool.
IMG_5230
Vaatasin andmetest, et nii männi (75%) kui kase(25%) vanuseks on inventeerija seal märkinud 74 aastat. Mänd pole veel raieküps ja nii see väike eraldis sinna kasvama jäigi, turbeks teise rinde noored kuused. Mõnel ülelennul oleval linnul jääb võimalus seal väike puhkepeatus teha. Pühapäeval hääliseski puu otsas üks hallpea-rähn.

Olen pidevalt metsade vahel ringi sõitnud või sammunud, kuid alles esimest korda näen riigimetsas nii suure pindalaga lagedaks võetud alasid, kahjuks oma kodukülas. Ikka olin varem kiitnud RMK-d kui tarka majandajat, kes liiga suuri lageraieid ühes kohas pole teinud ja langid uuendanud. Keskmised lagedad paistsid siiani umbes 1 hektari kanti. Hoopis metsafirmasid tuli karta, nemad lõikavad, mis vähegi kõlbab ja metsateatisi jälgides tulevad varsti jälle siia viimast allesjäänut noolima. Mis nüüd äkki riigimetsaga on juhtunud, kas raiesurve on kõrgemalt poolt tulnud või? Oma mõju on kindlasti ka liberaalsel metsaseadusel ning 2020.aastani planeeritud metsanduse arengukaval.

Mis veel silma on jäänud. Harvester tegi kiiret ja korralikku tööd ning langid on raie järel ilusad. Iseasi muidugi, millised jäljed hiljem veoga jäävad. Oksavaalud kaitsevad raskete koormate all küll langi pinnast, kuid mitte muid veoteid. Kuni oktoobri lõpuni oli kuusepalgiga kiire, pärast hind kukkus ja hiljem toodud virn seisab. Üldse olen tähele pannud, et nõudluses esimene oli okaspuupalk, siis ootamatult läks kiireks kase paberipuiduga – ju oli laev laev sadamas. Seejärel tuuakse välja kase saepakk, mis peaks samuti hinnaline olema, ja kõige lõpuks sanglepp ja haab. Mõned suured haavavirnad seisavad juba teist kuud äraveo ootel, sama lugu sanglepaga. Kallis sortiment kaob metsa äärest kiiremini, odavam viimasena. Selles mõttes on olnud hariv jälgimine, kuidas suured tegijad puiduga toimivad, kui kraami laialt käes.

3 vastus “Väike männitukk kesk lagedat”

  1. Aarne Ots:

    Imetlesin isegi seda riigimetsade majandamist veel paar aastat tagasi .Praegune kaos Eestimaa
    metsades oli sellest hetkest muutumas,kui keskkonnaametis asus tööle endine metsatööstur
    Talijärv.Kes teda sinna sokutas,jääb mõistatuseks.See mees ju vanasti ainult metsade alaraiumisest
    rääkiski.Hunt lambanahas,ja lausa ministeeriumis.

  2. Metsamees rannamännikust:

    Mis on halba selles,kui kõik seadusega lubatud vanusesse jõudnud puistute lageraie tehakse liitumisaegade ja langi suurustega pahuksisse minemata ära ühekorraga ja metsamaterjal realiseeritakse ühekorraga.? Ja järgmistel aastatel ka uuendamine ja hooldamine kavandatakse korraga ja seejärel antakse metsale paarikümneks aastaks rahu. Saaks taimestik taastuda, linnud uuesti pesitsema tulla. Või peaks tegema tänavusel aastal hektari ja järgmisel aastal hektari ja ületuleval aastal jälle lapikese. Iga kord sõidavad treilerid masinatega, iga kord sõidetakse sihid mudale ja aetakse kraav sodi täis. Ühelt raielangilt ei pruugi ühte sortimenti autokoorma jagu tulla – jälle sellevõrra rohkem peavad poolikud autod edasi tagasi sõitma. Iga sõit on tallamine, iga sõit on kütuse- ja tööjõukulu ja metsaelanike häirimine. Korraga tegemise mõte on koondada kõik sõidud ja tegemised ning samas ka häiringud, mida lageraie tekitab, lühikese aja peale, teha ühe pindalaühiku kohta võimalikult vähe kulu ja saada seega ka suurem tulu, pärast mida saab selle piirkonna pikemaks ajaks puutumata jätta.

  3. Leili:

    Jah, metsamees, tõepoolest on lohutav mõelda, et niipea siiakanti enam ei tulda ja saab rahu. Kasvama jäänud valmivad metsad lähevad raiesse umbes 10 aasta pärast ja siis on hulgaks ajaks klaar. Jäävad noorendikud. Pikapeale ehk jõuan ka ise ära harjuda. Ehkki – tuultele avatud alasid saab nüüd palju olema, hoidku taevas tormi eest…
    Ega ma päris kuu pealt kukkunud ka pole, tean väga hästi, et korraga ühes kohas palju raieid teha on majanduslikult tulusam kui igal aastal hektari kaupa torkimas käia. Samas piirkonnas käib praegu ulatuslik harvendusraiete tegemine samuti, mis muidugi on väga OK. Saemehed kaugelt ja lähemalt sumavad jalgsi koos varustusega mööda mudaseks küntud sihte peaaegu kilomeeter, et harvenduse metsale ligi pääseda ja teevad tööd, teenivad piskut – hankijate allhankijate allhankijad. Sihuke on see riigihangete värk vähempakkumise ja vahendajatega.

Jäta vastus