Blogi avalehel

Riigimetsast ei saa märkamatult mööda minna

November 26th, 2014

Arvasin, et jätan riigimetsa mõneks ajaks rahule ja keskendun talvisele loodusele. Paraku pole võimalik isegi oma metsa pääseda, läbimata enne riigimetsi. Ikka jääb üht-teist silma ja uue loo teema kohe olemas.

RMK juht Aigar Kallas ütleb teisipäevases Eesti Päevalehes selgelt välja, et lähiaastate jooksul peab RMK oma kasumit poolteist korda suurendama ning selleks tuleb rohkem metsa raiuda ning metsa uuendamisel kasutama tulemuslikumaid võtteid, mis tagaksid noore metsa kiirema jõudmise raiekõlbulikku ikka. Seda annab muidugi ka seaduse abiga kiirendada, nagu viimastel aastatel Metsaseadusega kohendamisega pidevalt tehakse (minu märkus). Ehmatav lugeda, et eeloleva 10 aasta jooksul peab 90% riigimetsast jõudma lageraiesse. Hoidku taevas, ega’s ometi kaitsealad? Kui tulundusmetsas hakkab palgipuid nappima, kas siis leitakse põhjendus mõne luitemänniku hõrendamiseks? Mõned liigid armastavatki kännul istuda, väidab hr.Kallas. Inimesed? Tõepoolest mõned, kuid paljud liigid, nii suured kui tibatillukesed, armastavad ikkagi vanemat metsa.

Kui nüüd vaadata pärast lageraiete lõpetamist oma koduküla taha seisma jäänud ja lumega kattunud puiduvirnasid, siis on ju selge, et kasumit annab korralik palgipuu, mis kiiresti ära viidi. Järel on lageraie kõrvalprodukt – odav lehtpuu, eriti haab, metsakuiv küttepuit ning sanglepp, mille hinnad on madalseisus, nõudlus väike. On täiesti põhjendatud väide, et riigipiiri puhastamisest saadava puiduga kasumit ei teeni, vaid loodetakse ots-otsaga välja tulla. Telepildi järgi lehtpuud. Järelikult kasumi kasvatamiseks pöörabki RMK lähiaastatel pilgu valmivate palgimetsade poole ja võtab need lageraiesse.

Positiivse poole pealt lisan pildi riigimetsas just lõpetatud harvendusraiest. Koht jääb päris minu metsa kõrvale ja käisin seal korduvalt vaatamas, kuidas saemehed tööd tegid. Pakkusin töömeestele võimaluse oma kinnistult üle käia, et lühema maaga auto juurest metsani pääseda. Muidu vantsisid jalgsi ligi kilomeetri mööda segi rööbatud sihiteed. Päevad niigi lühikesed ja ega harvendusel selliseid tihusid tule, et tööga rikkaks saaks. Harvendusraietelt tulevast puidust ei saa ka RMK rikkaks, nagunii jääb seegi pikemaks ajaks tee äärde virna. Küll aga paranevad metsa valgusolud ja puude kasvutingimused.

2 vastus “Riigimetsast ei saa märkamatult mööda minna”

  1. Ain Alvela:

    See ei ole nii. Kui lugeda päriselt seda RMK uut arengukava ja jätta kõrvale ajakirjaniku tõlgendused, siis selgub, et RMK raiemaht üle 4 miljoni tm aastas ei kasva. Küll aga tuleb suurendada metsapinda söötis maade arvelt, parandada juurdekasvu (kui õnnestub, siis lähema nelja-viie aastaga isegi +25%) ja teha lihtsalt tulemuslikumalt tööd. Loomulikult peab RMK teenima kasumit ja riigile dividende, aga näiteks seesama riik andis RMK-le piiririba puhastamise, millega ilmselt kahjumisse jäädakse, sest sealt saadav puit pole lihtsalt suuremat väärt. Muide, minu intervjuu Aigar Kallasega ilmub homses Metsalehes.

  2. Metsamees rannamännikust:

    Selles Päevalehe intervjuus oli küll mitu kahtlast ja hirmjutavat väljaütlemist (ei tea, kas Kallase või ajakirjaniku omad) aga no seda, et 10 aasta jooksul 90 % riigimetsast lageraiesse läheb, seda seal küll kirjas ei olnud. Ja kartus kaitsealade lagedaks raiumisest on tõepoolest paanika külvamine. Artiklis oli hoopis kirjas kaitsealuste ja majandustegevusest täiesti kõrvalejäävate puistute osakaal, mis riigimetsas on juba tõusnud 30 %-ni. Mitte väga palju aastaid tagasi püstitati eesmärk, et kaitsealuste puistute osakaal peaks olema 10 %. Nüüd oleme selle eesmärgi tugevalt ületanud. Miks siis üllatuda sellest, et ülejääva 70 % peal üha intensiivsem metsamajanduslik tegevus käib. See, kuipalju RMK peab kasumit tootma ja riigieelarvesse üle kandma, see ei ole ju ei RMK ega tema tegevjuhi isiklik ambitsioon, vaid valitsuse poolt püstitatud konkreetne ülesanne.

Jäta vastus