Blogi avalehel

Kui rebaseid vähem, on kanalisi metsas rohkem

December 1st, 2014

Olen sel sügisel kohanud metsas sageli laanepüüsid, minu meelest tavapärasest rohkem. Võimalik, et see on ainult meie kandis nii, kuid rebast pole enam üldse näinud, isegi käpajälgi hiljuti sadanud lumel tuleb üliharva ette. Mõned kährikud on jäänud. Kärntõbi laastas kiskjaid tublisti.
IMG_5353
Maas pesitsevate laanepüüde munad ja pojad on rebastele kergeks saagiks ja kui lindudel pesitsemine ebaõnnestub, pole ka järelkasvu ja read hõrenevad. Enim levinud kanalistele, nagu tedred, nurmkanad ja laanepüüd, kujutavad õhust ohtu ka röövlinnud – kanakull ja kaljukotkas.

Talviste ilmade ja lume tulek ajab taimetoidulised laanepüüd maapinnalt puude otsa. Nii jäävad nad ka metsas käijale paremini silma. Okste vahelt sain pildile ühe turris kuklasulgedega laanepüü, musta kurgualusega isase. Emastel sellist musta pole. Tavaliselt on laanepüüd äärmiselt ettevaatlikud, maapinnalt pistavad nad inimest märgates valju tiivavurinaga lendu. Talvised olud sunnivad energiat kokku hoidma ning kui otsest ohtu pole, jälgitakse möödujat puu tagant ja silmanurgast.

Lõpetan oma 1550-nda loo kirjutamise segaste tunnetega, teades, et blogide rubriik jäeti Maalehe uuendatud veebiküljelt juba mõned päevad tagasi välja. Mul pole täpselt teada, kus, millisel kujul või kas üldse näiteks käesolev postitus maaleht.ee-s loetavaks saab.

Esimese kande blogisse tegin 26.mail 2008.a. ning alates sellest olen kirjutanud oma tegemistest ja tähelepanekutest metsas ning tunnetest, kuidas loodus mind on mõjutanud. Sekka juhtub ka vana aja lugusid kodukandist. Metsalood on aidanud mõtteid selgemaks mõelda ja koos fotodega erinevateks jututeemadeks vormida. On olnud huvitavad aastad, regulaarsed lugejad ja üksjagu vastukajasid. Meeleldi teeksin seda veelgi, sest Eesti blogide loetavuselt (klikkidelt) on minu oma vapralt esimese 100 hulgas püsinud, võidu toidu-, reisi- ja suhteblogidega. Maalt, metsast ja loodusest kirjutajaid on niigi vähe.

Igaks juhuks lisan, et blogi leiab, kui tippida otsingusse „leili metsalood“.

4 vastus “Kui rebaseid vähem, on kanalisi metsas rohkem”

  1. Toomas Jaadla:

    Arvan ka natuke…
    kanalisi oli siis palju rohkem, kui maailm oli ilusam ja mina noorem ja…aga miks? Arvangi, et asi oli huntides. Neid oli ikka palju ja küllap nad panid nahka kõik, kelle kätte said külakorteni välja.! sealhulgas väikekiskjad. Ka olid sel aja nugisenahad väga hinnas, neid jahiti kõvasti. Kährikud ja metssead ei olnud veel kohale jõudnud! Ja kulle ja kotkaid tulistas igamees ükskõik millest! Lisaks oli tedrel oli sel ajal veel mingi austuse oreool ümber- teda väga palju ei jahitud ja laanepüüd ei tasunud üldse taga ajada, nii pisike teine.Ja veel-marjametsi oli rohkem- see võimaldas järelkasvul paremini ellu jääda. Kõik kokku pani rabaservad ja -saared kevadeti tedrelaulust mulisema. Tetri on praegu veidi juurde tulnud- nad ei ole nii väga märgata-kotkad taevas suruvad neid varju. Ka ei ole kevadeti suuri tedremänge, aga väikesi on mitmesse paika tekkinud-võib olla ka see kotkahirmust..Laanepüü näitab ka ennast vahetevahel.Metsiseid on veel näha, inimest nad enam eriti ei kardagi. Mängukohta ei ole leidnud ja seda ka ei tea,kuidas neil tegelikult läheb.

  2. arvaja:

    metsist on vähe, vähemalt siinkandis aga kõiksugu väikekiskjaid on palju , nädal tagasi viidi siit üle 20 kassi kodutute loomade varjupaika, kõiksugu lindudel järgmine pesitsusperiood kergem

  3. petja:

    Postitus on maalehe veebilehel endiselt nähtav. Kahtlemata on sellel blogil arvestatav püsilugejaskond, kellel on leht “lemmikutesse” pandud ja kes seda regulaarselt külastavad.

  4. kohalik:

    Ära palun kirjutamist küll jäta 🙂 see sinu blogi on teistest nii erinev ja tore vaheldus lugeda. Maalehest ma selle leidsin aga sedakaudu lugemas ei käi, feedly toob postitused kenasti kätte 🙂

Jäta vastus