Blogi avalehel

Haavalangetajad

November 23rd, 2016

img_1143-2Ligi kuu aega olen jälginud kobraste tegevust riigimetsas teekraavi äärde jäävate suurte haabade kallal. Iga kord, kui jälle mööda sõidan, on parempoolset haaba püsti hoidev tüve südamik üha ahtamaks jäänud. Varsti see suur puu ikka kukub.

Püüan mõistatada, kas kopra eesmärk on haavakoort ja -oksi endale toiduks varuda või üritab teekraavis vett paisutada. Kui puu kukub üle kraavi otse teele, tulevad saemehed seda nagunii koristama ja kobras pole kasu saanud.

Oleksin mina selle metsa omanik, laseksin haava saemehel teisele poole langetada – las koorivad ja söövad. Olgu need siis koprad, jänesed või põdrad. Haava tüve saab ka hiljem sealt kätte, oksteta ja koorituna ongi parem.

Kraavi paisutamiseks oleks kopral lihtsamaid võimalusi, sest allavoolu on lähedal truup, mille ava sulgemine ei nõuaks kuigi palju vaeva. Eks ma jälgin asjade kulgu ning kui ühel päeval on tee kinni ja seal ringi pöörama olen sunnitud, saab ehk kopra mõte ka selgemaks.

4 vastus “Haavalangetajad”

  1. lihtmaalane:

    Kena hommik!
    Kobrastel pidi komme olema enne suurte puude langetamist neid ainult osaliselt läbi närida-koorida. Siis pidi okstesse rohkem toitvat ollust kogunema. Meie kraavi peal hoiti ühte tõsi jämedat paju kooritult veel ligi aasta püsti! Üks tähelepanek veel. Kui midagi uut või võõrast tuleb siis alguses vargsi aga sellele järgneb hull laine. Nii oli ondatratega. Kõik koht oli neid täis kuni mink või mingi haigus järele jõudis. Nüüd on nad jälle kadunud. Kobras on juba ka veidi tagasi tõmbunud.Vahepeal koorisid rabajärve kalda juba mändegi. Nüüd on sead metsast kadunud-kindlasti suureneb kobrastele ka kiskjate surve.Shaakal on kindlalt olemas, suvel ei märka aga lumega on jäljed näha. Tundub laialt liikuv olema, värskeid jälgi tehakse nii paari nädala tagant.

  2. Jaan Kraav:

    Tere! Jutt jumala õige. Aga enamasti kobrastel veab sest puud on siis kaldu jõe/ valguse poole/. Ja vähemaks jääb neid ka neid nii kiskjate kui jahimeeste tõttu. Aga ega lagedamatel kohtadel ei saa kiskjad neid kätte,eriti shaakal.

  3. mati:

    Tere. Kopras on võimeline ühe ööga sellise haava maha langetada ,kui ainult sooviks. Kuid kopral on asjale teistsugune lähenemine enamasti.
    Kui kobras on valinud välja sobiva jämeda haava, remmelga või kase, siis sügise tulles närib ta puule ringi peale. Sellega ta lõpetab puus liikuvate toitainete ringluse ning toitained jäävad latva lõksu ,mis muidu oleksid talve saabudes juurestiku liikunud.
    Näritud tüvega puu on otsekui kopra sahver ,kus asuvad kõikse paremad palad. Sügise edenedes langetatakse mõned puud talvevaruks. tihti peale jäävad mõned näritud puud lanketamata eriti ,kui toitu on külluses. Enamasti kopras mõistab ,et sahvirsse sai liiga palju varutud kui esimene ja teine haab on külili,siis enamasti rohkem vaeva ei nähta langetamisega, aga on erandeid. Enamasti sõltub see pesakonna suurusest, kes antud tammitaga talvituvad.
    Kopras on osa eestima loodusest, aga tuleb jälgida ,et looduse armastus üle kätte ei kasvaks. Eestis elutseb Euroopa kopras ,aga lähi ajal võib Eestise jõuda Kanada kopras ,mis on oma loomuse ja võimekuse poolest metsa harvester ja tank ühes koos. Täielik lageraie ekspert, kui naljaga pooleks öelda.

  4. Leili:

    Matile suur tänu kopra elu valgustamise eest. Neid loomi võib ju kiruda, kui metsa uputama hakkavad, samas kadestama peaks neid tarkuse, töökuse ja ettenägelikkuse pärast.

Jäta vastus