Blogi avalehel

Puusse talletatud aastad

February 3rd, 2017

See kuusk, mille mu kodumetsas saemees mändide vahelt langetas, hakkas kasvama ajal, mil 40-aastane vaarisa Mihkel 19.sajandil talumaa päriseks ostis ning tema poeg, minu vanaisa Jüri, alles 10-aastane oli. Puul on aastarõngaid 145 – neisse oli koondatud koos minuga nelja inimpõlve mälu. Viies ja kuues põlvgi on teda kasvamas näinud.
IMG_1417 (2)
Õnneks pole see kuusk omataoliste seas ainuke, sama vanu on mul metsas veel. Kuni vähegi võimalik, siis neid ma maha ei võta, eelkõige talu ajaloo ja muude oluliste vanade märkide pärast. Tähtis on minu jaoks seegi, et just nende all samblal kasvavad sügiseti võiseened. Noores kuusikus on küll kuuseriisikaid, kuid võiseen hoiab vanade kuuskede naabrusse.

Oli imeline tunne lugeda lõikepinnalt aastaringe, mille laiuse järgi võib näha, millal puu hoogsamalt kasvas või millistel aastatel olid kehvemad olud. Pärast 100-aastaseks saamist jäid kasvuringid küll kitsamaks, kuid jätkusid. Ka kõige nõudlikum puidupraaker ei leiaks ligi pooleteistsaja aastaselt kuusetüvelt ühtki viga, välja arvatud see, et pagana jäme on. Ei ole ühti nii, et kui kuusk on 70-80 aastaselt oma täisküpsuse saavutanud, siis elutegevus peatub. Aastaringid selle puu tüvel on päiksepoolses küljes laiemad, põhja pool kitsamad.
IMG_1414 (2)
Puu võib meile paljust jutustada, pruugib vaid teda vaadates end möödunud aastatesse tagasi mõelda. Teisest küljest piinab, mis mahasaetud kuusest edasi saab, kas teda väärikalt kasutada osatakse. Tüvi andis 4 palki mõõduga 5,5m ning ladvast veel paar lühemat. Rehkendasime saemehega, et puu oli ligi 30 meetri kõrgune. Esimese palgi tüükapoolne jämedus on 58 cm, peenemast otsast 47. Saeveskid prakeerivad sellise välja, sest uue aja puidutööstus on ju peenpalgiliistude saagimiseks ja nende kokku liimimiseks kohandatud. Neist ehitataksegi puitkonstruktsioonmaju, kus liimi vaat rohkem kui puitu.

Mäletan, millised jämedad talad olid kunagi meie laudal ja kui laiadest saelaudadest seal lagi löödud oli. Laetalad pididki jämedad olema, sest lauda laius müüri äärest teise ääreni oli 8 meetrit ning laelaudade peal sõideti hobuvankri või reega, kui heinu ja põhku lakapeale toodi.

Varem saeveskid saagisid ikka jämedat palki, nirakat peenikest oli häbi viiagi, metsas mahavõtmisest rääkimata. Maainimene mõtles kaugele, saja aasta peale ette, mõtles oma lastele ja lastelastele. Põlvkondade mälu peeti sama suure au sees kui toitvat maad ja katet pakkuvat metsa.

3 vastus “Puusse talletatud aastad”

  1. Toomas:

    Hea Leili!

    Nendest palkidest saetud saematerjalist saaks väga head viiuli ja tšello tegemise materjali!

    Sada aastat tagasi oli saeveskeid veel vähe. Meil saagisid mehed sel ajal palke pukkide peal (üks all ja teine peal) laudadeks käsisaagidega (sageli ka metsas). Olenemata palkide jämedusest. Mul on olemas ka selle aegne saagimise saag.

  2. Uku Uujari:

    Sellest puust oleks ööküll või musträhn või hiireviu või konnakotkas saanud hea pesapuu. Kahju, et metsaomanik loodusest ei hooli ja vaatamata sellele, et palk enam saeveskissegi ei kõlba, peab metsahiiglase ikka maha lõikama…

  3. Uku Uujari:

    Tsitaat: “Ka kõige nõudlikum puidupraaker ei leiaks ligi pooleteistsaja aastaselt kuusetüvelt ühtki viga, välja arvatud see, et pagana jäme on. Ei ole ühti nii, et kui kuusk on 70-80 aastaselt oma täisküpsuse saavutanud, siis elutegevus peatub. Aastaringid selle puu tüvel on päiksepoolses küljes laiemad, põhja pool kitsamad.”

    Ma pole küll üldse mingi puidupraaker, kuid ainuüksi kirjeldatud ebasümmeetrilist tüvekasvu käsitletakse defektina, mida kutsutakse ekstsentriline säsi (inglise keeles Structural defect: eccentric heart, eccentric pith, ellipse log defect). Kogenud praaker leiaks võibolla ka suure tüüakuse, ränipuidu, mõne halvasti sisse kasvanud oksa või mõne muu rikke.

Jäta vastus