Blogi avalehel

Metsa kasvatades tuleb riskidega arvestada

February 6th, 2017

IMG_1435 (2)Lugesin äsja, et RMK nõuab jahiseltsidelt üle 28 tuhande euro kahjutasu ulukite poolt tekitatud kahjustuste eest riigimetsas. Olin ka varem jahimeestega kohtudes kuulnud, et RMK ähvardab, kuid põdrajahi käigus ei saa ometi kõiki loomi ära küttida, pealegi nii suurt hulka laskelubasid välja ei antagi.

Kes elab, tahab ka süüa. Ja põdra toiduks talvisel ajal on muu hulgas ka puukoor. Meelispuudeks on noored haavad, heameelega süüakse ka remmelgat, ei jäeta kraapsu tõmbamata isegi toomingale ja hallile lepale. Kõiki kahjustusi ei tasu nimetamisväärseks lugeda. Muide, kasekoort ja sangleppa põder ei võta.

Iseasi muidugi on kolme-neljakümneaastaste parajalt laasunud kuuskede koorimisega ning männinoorendikega, kus kahjustused ladvakasvude söömise, tüvede koorimise ja puude murdmise järel võivad küll pöördumatud olla.

Nädala lõpus uitasin oma metsas ringi ning käisin ka kuusenoorendiku vahel uurimas, kas sinna kaevatud uruaugu juures mingeid talviseid tegevusjälgi näen. Rebane oli uru ees istunud ja sisse-välja käinud, tema jälgi lumel arvan tundvat. Teise uruava leidsin varem nähtule veel.

Kuuskede vahelt välja ronides sattusin kohta, mis pildilt paistab. Mõtlesin, et imelik, sellist asja ma paar kuud tagasi seal justkui ei näinud (või ei vaadanud sinnapoole). Kõik noored haavad on põdrahammaste alt läbi käinud, viimseni.

Tuli kohe meelde, kuidas samas kõrval 8-9 aastat tagasi kuusetaimi langile istutasin ja hiljem mitu korda neid hooldamas, peenikest pihlaka- ja kasevõsa niitmas käisin. Kuusenoorendiku kõrvale jätsin meelega ühe pisikese lapi looduslikule uuenemisele, sest sinna hakkas haavavõsa tulema. Mõtlesin, et haavikuid mul peaaegu pole, las siis kasvab üks tukake ka haaba. Vahepeal sai ka nende vahelt muud võsa maha lõigatud. Ja kui eelmisel talvel tegin läheduses natuke lageraiet, ilmusid sinna põdrad… Ammuteada värk, et kus raiutakse, seal põdrad jaol. Said maigu suhu ja käivad hiljemgi.

Ei hakka mina nii väiksest ulukikahjustusest numbrit tegema, see ongi metsakasvataja risk. Jahimehed on hulk aastaid mul käinud abiks metsa istutamas ja see veel puudub, et nüüd põdrakahjud nende kaela määriksin. Metsakasvatus ongi riskidega seotud.

2 vastus “Metsa kasvatades tuleb riskidega arvestada”

  1. Ülo:

    Oleks ka RMK l sellist loodussõbralikku ja kainet mõtlemist.
    Kahjuks seda ei ole.
    Ja ega kehtiva Jahiseaduse alusel jahimaa kasutajal jäägi muud üle, kui kas maksta RMK le nõutud summa või siis….püüda viia põtrade arvukus minimaalseks….
    Sest kui metas on ka ainult üksainus põder, siis …ta ju ikka tahab süüa.

  2. Mati Sepp:

    Metsamajandamine ja jahipidamine on üsnagi ligilähedaselt seotud ja üks mõjutab teist.
    Leidub piirkondasid mille teritooriumil jahimehed on mingil põhjusel viinud ulukite arvuke seda võrd kõrgeks ,et see pärsib igasugust metsa- ja põllumajandust negatiivses suunas ning need ongi piirkonnad või alad mille kahjud on jahimehed kohustatud kinni maksma. Kuid leidub jahipiirkondasid, kes ei soovi eramaaomanike probleemidele ültsegi muretseda ja ollakse oma kasu peal väljas. Näiteks maksavad mesinikud iga aasta oma taskust kinni metsnugise rüüsteretkesid mesilastele (kahju summade suurus ulatub üle 200 000 euro aastas). Põhjus on selles,et jahimehed ei soovi metsnugist küttida.
    Jahimeestele esitati 28 300 eurone arve. Ma alguses mõtlesin ,et see on küll suur summa ,aga kui sain teada metsnugiste kahju mesinikele ,siis mõtlesin ,et see on pigem piisk meres. pealegi selle summa saaksid jahimehed tasa teenida müües 49 põtra liha tööstusele. Kuigi lastakse üle 6500 põdra aastas. Uurides asja tausta, siis Ma leidsin ,et RMK pigem oli väga lahke ja sõbralik jahimeeste vastu ,kuigi mulle jäi alguses meediat jälgides Teine arusaam RMK käitumise osas..
    Haavikute metsaomanik, kes valgustab oma puhtpuistulisi haavikuid lõikab endal sõrmi otsast. Puht puistulises haavikus tasub esimene raie teha harvendusraie eas, siis ei söö põder haaba ära ja ,kui valgustusraie käigus lõikata haavikut, siis rikud ainult oma metsa ära, sest paljud terved haavad saavad välja lõikatud, oksa kasv suureneb ,mis hiljem saavad mädaniku alguseks. Haavikute kasvatamine vajab tarkust mitte saagi. Eestis lageraiesse majandavad haavikuid ei oli kunagi valgustatud see on põhjus ,miks Eestis on nii võimsaid haavikuid. Haavik kasvab kõige tervem tihedalt koos kasvades. 10 000 aastaid on haavik kasvanud looduses sedasi ja nüüd inimene arvab ,et leidis haavale parema kasvamis viisi …haab ja kuusk on kaks puuliiki mida Eestsi ei tohiks valgustada, kuuske ei tohiks harvendada ka mitte kuna talved on meil soojad ja sedasi nakatub kuusik ainult juurepessu…aga see on juba uus teema….. On asju millest isegi Eesti Maaülikool ei taha rääkida metsaomanikele. Minul õnnestus Eesti Maaülikooli käest teada saada, et Eesti metsamajandamine liigub katastroofi suunas ,aga otseselt ei julge keegi sellest rääkida. Paljuski see tõttu ,et RMK-l ja erasektori suur firmadel on teised majandamise nägemused…..

Jäta vastus