Blogi avalehel

Vanu tuttavaid vaatamas

February 7th, 2017

IMG_1453 (2)Vähemalt korra või kaks aastas püüan metsas kõiki vanu tuttavaid vaatamas käia, nende käekäiku uurida ja tervise üle pärida. Selline käik on pigem rituaalne toiming – tervitus, puudutus ja imetlev pilk. Siis liigun oma teed edasi, süda rahul, nähes, et mõned asjad on mõnes kohas pikka aega püsinud muutumatuna.

Üheks selliseks sihtkohaks on olnud mul vana metsa vääriselupaiga ja naabermaa piiril kasvav pahaga kask. Jäi teine lagedale pärast seda, kui naaber ida suunalt oma metsa maha raius, kuid kuna kask on kasvanud nagu kaksikõde koos sama vana kuusega ning puud on omavahel juuripidi koos, siis küllap nad toetavad teineteist lõpuni.

Kasepahk on märkimisväärse suuruse ja vohavate vormidega, kasvab maast umbes 3 meetri kõrgusel. Paha raskust arvestades võib see olla puule suureks koormaks, ometi saadakse koos hakkama.IMG_1450 (2)

Üsna sealsamas läheduses on mul äpardunud loodusliku uuenemisega lank, kus esialgu edukalt kasvama läinud haavanoorendik hakkas 10 aasta vanuselt äkki jalalt maha kukkuma. Haabade kõrval oli rohkelt ka noori saari, neidki kimbutab haigus – saaresurm. Ainsad, kes vastu peavad, on pärnad. Haabade ja nende vahel olnud üksikute kuuskede raie käigus (17 aastat tagasi) jätsime kõik suured pärnad ja saared kasvama. Nendest ongi uus põlvkond noori tulnud.

Vana pärna hall koor on korpas ja sügava mustriga. Vormikujundeid imetledes tegin tiiru ümber puu ja silm märkas koorel üht rohelist samblatutti. Varem polnud ma sammalt sellel puul näinud, arvatavasti on hiljuti tulnud. See on sulgjas õhik, III kaitsekategooriasse kuuluv sammal, väärielupaikade indikaatorliik. Mõõtmetelt väike, küllap seepärast polnud enne märganud. Kõrval metsas leidub seda sammalt veel paaril vanemal haaval, kuid need kogumid on silmatorkavad ja suuremad.

Mäletan, et veel 15 aastat tagasi hinnati sulgjat õhikut Eestis harulduseks, kuid tänu 2000-ndetel alguse saanud arvukatele vääriselupaikade ja Natura alade inventeerimisele, on see sammal osutunud Eesti looduses arvukamaks kui varem teati. Samas kõneleb sulgjas õhik mõndagi meie vanade metsade, meie looduse ja õhu seisundist.

Jäta vastus