Blogi avalehel

Metsakorraldusest varem ja nüüd

March 3rd, 2017

IMG_1562 (2)Kui 1997.a. mu kodumetsale esimene metsamajandamiskava tehti ning selle siis köidetuna kätte sain, oli lõpuosas paarikümnele leheküljele ära mahutatud ka metsaomaniku harimise lühikursus.

Viimasel lehel oli kirjas metsaomaniku meelespea: „Tea, et mets, mille omanik Sa oled, ei kuulu täielikult Sulle. See kuulub peale Sinu kõigile elusolendeile, kes selles metsas elavad; maastikule, milles see mets paikneb; mööda-, läbikäijatele, -sõitjatele, kes seda metsa vaatavad, kuulavad, hingavad; neile, kes tulevad pärast Sind. Kui oled metsa maha raiunud, kanna hoolt uue põlvkonna sünni eest. Sinu jälgida ja mõjutada on metsa tervis. Ära tõsta kirvest enne, kui Sa pole kindel, mida raiutud puudega teha.“

Metsamajandamiskava sissejuhatuses seisis: Mets on inimese jaoks peale elukeskkonna veel mitmesuguse tooraine, eelkõige puidu allikaks. Metsa raiumisega muudab inimene keskkonda üldjuhul halvemaks, kust jõuamegi mõisteni metsade majandamine. See sisaldab endas metsade kaitsmist, uuendamist, kasvatamist ning samal ajal arukat tarbimist inimese poolt, elukeskkonda oluliselt kahjustamata.

Noil aastatel inventeeris metsi, koostas kavasid ja andis majandamissoovitusi Eesti Metsakorralduskeskus ning tegi seda erametsaomanikele tasuta. Inimesele, kes polnud varem kogenud omanikuks olemise tunnet, sellega kaasnevaid õigusi ja kohustusi, olid metsamajandamiskavaga kaasa antud õpetussõnad ning metsanduslike mõistete lahtiseletamine noil aastatel äärmiselt vajalikud.

Riiklik metsakorraldus, mis loodi Eestis 1919.a., likvideeriti 2003.a. Metsade korraldamise võtsid üle eraettevõtjad ning see muutus tellijaile tasuliseks. Paljud endised metsakorraldajad teevad oma tööd eraettevõtjaina edasi, samas hoitakse kokku nii aega, paberit kui raha ega peeta vajalikuks metsanduslike mõistete selgitamist. Riigile ja statistikale on oluline saada ülevaade olemasolevast metsaressursist, omanik aga vaatab, kust ja kui palju raiuda võib ning mis mets maksab. Tühja sest meelespeast…

Minul on kõik eelmised metsakavad alles. Kui inventuuri on teinud hea metsakorraldaja, saan oma metsa kohta palju teada, mida hea ajas võrrelda.

10 vastus “Metsakorraldusest varem ja nüüd”

  1. Uku Uujari:

    Jällegi väga ebatäpne jutt!
    Raha eest erametsade korraldamisega alustas just Leili kiidetud Eesti Metsakorralduskeskus.
    Ilmselt see äri saigi riiklikule metsakorraldusele saatuslikuks, sest tekkisid konkurendid sellele rahale ja riik ei saanud riigihangetel üht omandivormi teisele eelistada (eraettevõtlust diskrimineerida). Kuna riiklikud metsakorraldajad määratlesid end ärisse astumisega mitte riigiametnikena vaid ettevõtjatena, siis viis see ka riigiasutuse muutmiseni osaühinguks ja hiljem selle likvideerimiseni.

  2. Uku Uujari:

    Ahjaa, minu metsa esimese metsamajanduskava koostas tasuta (st maksumaksja kulul) Eesti Metsakorralduskeskuse konkurent OÜ Metsaekspert. Ka selles kavas on mitu lehekülge selgitusi metsa kui rohelise rikkuse ja metsa majandamise algtõdede kohta, sh metsanduslike mõistete seletused ja normatiivaktidest võetud ülevaatlikud metsa majandamise reeglid.
    Seega pole midagi nii, et üks on hea ja teised pahad, nagu Leili lugudest tihti peale kõlama jääb.

  3. Mati Sepp:

    Tere, mina olen seda võrd noor noormees, et mitte teada täpselt kuidas metsademajanduskavade tasumine käis ,aga tean seda, et oli aegu ,kui metsade eest kanti hoolt ja nähti tervikut pilti, mitte ainult tüve mahtu ja eurot. Mets on enamat ,kui materjali virn rekka kärus, aga seda mõistavad vähesed.
    Hetkel on metsade majandamine ebamõistlik ja iga mees või naine ,kes viitsiks ja sooviks asjasse süveneda mõistaks ,et Meie metsade tervislik majandamise olek käib tuleviku arvelt.
    Ning olgem ausad elus ei olegi olemas halli tsooni ,mis kõigile meeldiks. Mõni asi riivab silma mõni, aga teeb tohutult rõõmu ja Leili metsa lugudest loen Mina välja enne kõike armastust looduse vastu….

  4. Uku Uujari:

    Mati, millal see metsade eest hoole kandmise aeg oli?
    Alati on olnud neid, kes hoolivad, alati on leidunud neid, kes ei hooli.
    Alati on leidunud neid, kes peavad end teistest paremaks ja arvavad, et ainult nemad mõistavad asjade ja nähtuste olemust.

  5. Toomas:

    Tere!

    Jälle on Uku Uujaril väga ebatäpne jutt. Kõigepealt soovitan nimetatud autoril selgeks teha, kes on siin erametsaomanik – kas füüsilisest isikust metsaomanik või juriidilisest isikust metsaomanik?!

    1997 aastal eraldas Eesti Vabariik talumetsade (see tähendab ainult füüsilisest isikust metsaomanike) metsakorraldustöödeks 7 milj. krooni. See raha oli riigieelarves Põllumajandusministeeriumi eelarves eraldi real ning talumetsade korraldamist korraldas Põllumajandusministeerium. Ja talumetsi korraldati tõesti maksumaksja raha eest ja metsaomanikele tasuta. Riigieelarves oli metsakorraldusrahad Põllumajandusministeeriumi eelarves kuni 1999 aastani. Siis leppisid ministeeriumid kokku, et Keskkonnaministeerium hakkab tegelema talumetsade metsakorraldusega. Alates sellest hakkas Keskkonnaministeerium rahastama ka juriidilise isiku metsade korraldamist ehk firmad said nüüd ka tasuta metsamajandamiskava.

    Ei ole nõus Uku Uujari seisukohaga “Seega pole midagi nii, et üks on hea ja teised pahad, nagu Leili lugudest tihti peale kõlama jääb.”

    Austan väga Leili seisukohti ning kui mõne tegevuse kohta on Leili teinud kriitikat või öelnud kiidusõnu, siis pean ma neid põhjendatuks.

  6. Uku Uujari:

    Toomas, ehk tood välja minu jutu ebatäpsused? Või oled Tyhjajutuajaja officinalis?
    Eesti Metsakorralduskeskus korraldas erametsi raha eest juba üheksakümnendate esimeses pooles. Fakt! See, kas eramets on era- või juriidilise isiku oma, et ole minu väidete kontekstis üldse oluline. Raha eest tellisid kavu nii juriidilised kui ka eraisikud (need, kes soovisid eelisjärjekorras kava saada, et oma mets võimalikult kiiresti maha tõmmata). Metsakorraldajad tulid neile tasu eest võimalust mööda vastu.

    1997. aasta suvest hakkasid tegutsema OÜ Metsaekspert ja OÜ Eesti Metsakeskus, kes peagi sisenesid ka metsakorralduse turule.

    Leili on samasugune metsa raiuja nagu iga teine metsaomanik. Kui keegi nuriseb Eesti liiga intensiivse raie üle, siis olles samas ise oma metsa raiuja, peaks ta esmalt vaatama enda otsa.

  7. Toomas:

    Kõige suurem viga ongi selles, et tehta vahet füüsilisest ja juriidilisest isikust metsaomanike vahel. Kuni 1999 aastani tehti riiklike vahenditega metsakorraldustöid AINULT FÜÜSILISTE ISIKUTE METSADE KORRALDAMISEKS. Seepärast oli selle kuluartikli nimi ka eelarves “Talumetsade metsakorralduse rahad”. Väita, et riiklike rahadega tehti enne 1999 aastat metsakorraldustöid erametsaomanikele (see tähendab nii füüsilisest kui juriidilisest isikust metsaomanikele) on vale!

    Samal ajal kindlasti tellisid juriidilisest isikust metsaomanikud oma raha eest metsakorraldustöid ka OÜ Metsaeksperdilt ja OÜ Eesti Metsakeskuselt.

  8. Uku Uujari:

    Talu (eriti, kui tegemist on tootmistaluga) on sageli ikka juriidiline isik, kuigi vahel kutsutakse nii ka füüsilise isiku kinnistut.
    Aga minu kommentaarid on just VASTUPIDISEST asjast, mitte riiklike vahenditega tehtud metsakorraldustöödest. Leili jutust jääb mulje, nagu oleks Eesti Metsakorralduskeskus teinud erametsade metsakorraldust omanikule tasuta ja hiljem tulnud pahad eraettevõtted hakkasid selle töö eest raha küsima.
    Fakt on selline, et juba 1990-ndade esimeses pooles tellisid paljud erametsaomanikud, nii juriidilised kui ka füüsilised isikud, oma raha eest metsamajandamise kava Eesti Metsakorralduskeskusest. St. Eesti Metsakorralduskeskus oli see, kes alustas erametsade korraldamist tasu eest. Olles samal ajal riigiasutus, tekitas see üksjagu probleeme, sest reeglina on riigiasutuste poolt küsitavad teenustasud fikseeritud riigilõivuseaduses, kuid erametsade metsamajandamiskavade eest omanikult võetavat tasu riigilõivuseadus ei sätestanud ja metsakorraldajad ei soovinud ka vastavate riigilõivude sätestatmiseks, sest lõivud oleks läinud otse riigieelarvesse ja asutus oleks pidanud töid tegema ikka riigieelarvest eraldatud vahendite summa piires. Seepärast reorganiseeriti see asutus 1998. aasta algusest riigi osaühinguks. Mis tõi kaasa metsakorraldusturu avanemise ja tasulist metsakorraldust hakkasid pakkuma ka eraettevõtted. Mõne aasta pärast tahtsid nad juba osaleda ka riigi finantseeritavate metsakorraldustööde tegemises.

  9. Toomas:

    Talu mõiste on meil suuresti pärit ennesõjajärgsest perioodist, kui Eestis oli talusid üle 144 000 ja talude-talunike omandis üle 3 milj. ha maad. Taluseaduse alusel hakati talusid taastama ja omandireformi käigus anti omanikele-järeltulijatele tagasi endiste talude maad (ka metsad). Sellest ka eelarves olev talumetsade korraldamise raha nimetus. Nendest 144 000 talust on valdav osa ikka tagasi saadud (paljud võtsid ka kompensatsiooni) ning igaüks on õigustatud oma tagasisaadud talu juures kasutama liitena ka sõna “talu”. Loomulik on, et suured tootmistalud majandavad endid juriidiliste isikutena. See on iseenesest mõistetav. Kuid suuri tootmistalusid on siiski suhteliselt vähe võrreldes väiketaludega.
    See oli lihtsalt selgituseks.

    Minu kommentaarid on selle kohta, et Leili rääkis oma kodutalu metsamajandamiskavast, mis tehti riiklike rahade eest omanikule tasuta. Ka minu kodutalu esimene metsade majandamise kava tehti 1995 aastal ja kinnitati veebruaris vallavalitsuse poolt. Vallamajast sain siis kätte. Vallavalitsus kinnitas selle kava ja pani oma pitsati ka peale.

    Kahju, et Leili jutust jääb selline mulje, nagu oleks Eesti Metsakorralduskeskus teinud erametsade metsakorraldust omanikule tasuta ja hiljem tulnud pahad eraettevõtted hakkasid selle töö eest raha küsima.

    Riik ise muutis seadusi ja ka metsakorraldus viidi vabaturumajandusse. Ja loomulikult, kui oled vabaturumajanduslikus keskkonnas, pead oma töö eest ka tasu küsima. Kuid erametsaomanikud said oma metsamajanduskavad ikka tasuta, sest võeti kasutusele metsanduslikud toetused ning metsamajanduskava toetusega kaeti metsakorraldusfirma poolt metsaomanikule esitatud arve summa.

  10. Uku Uujari:

    Osa, võibolla isegi enamus, sai kava tasuta, osa tasus ise oma kava eest. Oma raha eest erametsade metsamajanduskavasid telliti Eesti Metsakorralduskeskusest juba 1994. aastal kindlasti, kui mitte juba alates 1993. aastast. 1997. aastal hakkasidki teised metsakorraldusettevõtted tekkima seepärast, et nõudlus kavade järele (vaja kiiresti raiuda!) oli suurem kui Metsakorralduskeskuse suutlikkus neid toota.

    See hilisem toetuste süsteem oli ka vist nii, et algul pidi kava ise kinni maksma ja siis võis taotleda toetust, mis kattis vähemalt inventeerimise kulu. Kes ei viitsinud selle paarisaja krooni pärast taotlust vormistama hakata, ei saanud midagi. Praegugi vist antakse mingit toetust, aga erametsaorganisatsioonide kaudu. Individualistid, kes ühistegevusest huvitatud ei ole, ei saa suurt miskit.

Jäta vastus