Blogi avalehel

Vanajõe käärude lehtmetsad

March 8th, 2017

IMG_1597 (2)Paar päeva tagasi, kui märtsipäike taevas siras ja maapind öisest külmast tahe püsis, matkasin oma metsa ühes servas, kus vanajõe käärud looklevad kõrvuti rohkem kui pool sajandit tagasi õgvendatud uuema voolusängiga. Neist metsiku moega kohtadest on siia lisatud kaks pilti – üks jäätunud vanajõe käärust, teine voolava veega praegusest.

See on üldse üks põnev paik. Kevadel suurvee ajal üleujutused, suve hakul põõsalindude laul, jõel sinikaelad ja sõtkad. Varem olid ka koprad, kelle värskeid tegevusjälgi ma praegu ei märganud. Olen jõe kaldal kohanud ka nastikuid, keda siin tavalisemate rästikute kõrval harvem näeb.

IMG_1593 (2)Peamine puuliik on igas vanuses hall lepp, palju on ka sangleppa, saart, pärna ja tammesid. Lisaks rikkalikult toomingat, türnpuid ja lodjapuid. Vastu maakonna piiri suure kuivenduskraavi ääres kasvavad eri vanuses haavad. Suvel õitseb seal palju suuri kellukaid. Pajupõõsaste vahel aga on üks lapike pokumaad mätastarnadega. Ja angervaksa, mida kopradki suvel söövad. Jõe ääres võib sügiseti näha teiste taimede ümber põimunud punaste marjadega maavitsa.

Kui inimene-metsakasvataja kõikjale sekkub, raiub, istutab, niidab võsa ja vuntsib oma noorendikke, siis on need küll silmale ilusad vaadata, kuid ülehoolitsetuna ei pruugi enam kõigile liikidele sobivaid elu- või pesitsuspaiku pakkuda. Äkki korvab metsik ja taimestiku poolest rikas veekaitsemets oma eri vanuses lehtpuude, kõdunevate rontide ja põõsastega selle puudujäägi.

Väetimaks jäädes otsibki metsainimene sedalaadi eneseõigustust asjaolule, kui ei suuda enam viis paaki jutti võsakast läbi kütta. Nii ka minuga.

5 vastus “Vanajõe käärude lehtmetsad”

  1. Uku Uujari:

    Las ma arvan – salumets?
    Tänu sellistele lepikute olemasolule sunnivad rohelised riiki (RMK-d) kaitsma olulist osa salukuusikutest. Kuigi salumetsi on Eestis suhteliselt palju, on need peamiselt just lepikud, kuid rohelised nõuavad just salukuusikute ulatuslikumat kaitse alla võtmist, väites, et salumetsad ei ole oma esindatusega proportsionaalselt kaitstud. Õige olekski salumetsadena kaitsta just selliseid jõesootide lepikuid, mis täidavad ise hästi veekaitse funktsiooni.

  2. metsamees:

    Lodumetsa lepik ei ole salumetsa kuusik. Salumetsi on metsamaast 5% ja kuusikud moodustavad salumetsadest omakorda 5%. Korralikku vana salumetsa kuusikut on säilinud vaid mõni tukk saaremaal ja lõuna-eestis ja need vajavad kindlasti kaitset.

  3. Uku Uujari:

    Metsamees, ära levita valeindot!
    Eesti metsadest moodustavad salumetsad statistiline metsainventuuri andmetel Paali järgi (naadi, sinilille ja kuukressi metsataimkattetüübid) ja u 21% ja E. Lõhmuse järgi (naadi ja sõnajala metsakasvukohatüübid) üle 10 protsendi.
    Minu kommentaari iva on selles, et rohelised nõuavad seetõttu, et Eestis on rohkelt salulepikuid, salukuusikute ulatuslikku kaitsmist (et kaitstavate salukuusikute osakaal oleks proportsionaalne salumetsade osakaaluga Eestis).
    Minu arvates peaks kaitstavate salukuusikute osakaal olema proportsioonis salukuusikute osakaaluga, mitte salulepkute osakaaluga.

  4. metsamees:

    Uku ära vaata tagavara vaid kuusikute pindala järgi. Kõiki salumetsi kus on kuusk enamuspuuliik ei saa pidada puht kuusikuteks. Paljud on pooleks kase ja haavaga aga enamuspuuliigiks pannakse kuusk. Seal tabelis on selgelt kirjutatud et salukuusikuid on salumetsadest 4.5%.
    III ja vanemate vanusklasside osakaal on veelgi väiksem.

  5. Uku Uujari:

    Metsamees, ära aja segast!
    Minu antud salumetsade osakaalud on salumetsade kohta tervikuna, sõltumata sealsete puuliikide vahekorras. Sina väitsid, et salumetsi on Eestis 5%, tegelikult on neid sõltuvalt sellest, millised kasvukohad milline autoriteetne autor loeb salumetsaks 10+% kuni 21%. Kui nüüd salukuusikuid sellest on sinu väitel vaid 4,5%, siis selleks, et salukuusikuid oleks proportsionaalselt teistega kaitse all, peaks salumetsadest proportsionaalsuse järgi kaitse alla kuuluma pidavast 10 protsendist olema 95,5% mittekuusikud (valdavalt lepikud) ja kõigest 4,5% kuusikud. Ja nendestki peaks olema osa selliseid, kus tegelikult on kuusk pooleks kase ja haavaga.

Jäta vastus