Blogi avalehel

Külarahva metsad

March 10th, 2017

IMG_1608 (2)Sellest on päris hulk aastaid, kui ühel sügisesel õhtupoolikul hakkasin pärast mägralinnaku juures passimist piki metsasihti oma sünnikodu juurde jäetud auto poole liikuma. Siht riigimetsa ääres katkes, risti ees oli kraav ja selle taga algas teine siht, mis viis vasakule, minu tulduga risti. Sinna ma minna ei tahtnud, vaja oli otse ja pärast paremale. Pimedaks hakkas kiskuma.

Kuna mägralinnaku juurde olin tulnud teisi radu pidi, siis tagasi ka ei tahtnud minna. Suund oli ju õige, ainult metsad tundmatud.
Lõpuks astusin kraavi äärset rada paremale ja varsti algaski uus sirge siht, mis viis soovitud suunas. Olin selles kohas esimest korda elus, ümberringi suured metsad. Ühel pool sihti eramaad, teiselpool riigi oma. Tol ajal, üle 10 aasta tagasi, polnud metsi kuigi palju raiutud, ainult mõned noorendikud olid riigimetsas, needki jäid mägralinnaku kanti.IMG_1610 (3)

Suurte metsade vahel, mida ei tükelda lageraielangid, oli kiirelt pimenevas sügisõhtus ainsaks suunatähiseks sihi otsa kohal läänekaares helendav loojangutaevas. Selle poole ma liikusingi. Teadsin, et kusagil lõpus peaksin jõudma ka oma metsani ja seal pöörab sihiots vasemale. Tagantjärele on naljakas mõelda, et kui olin sirge lõppu jõudnud, et tundnud taeva taustal oma metsa mände enam ära. Olin neid sadu kordi näinud, kuid mitte pimedas.

Kõik lõppes muidugi rõõmsa taaskohtumise ja kodustele radadele jõudmisega. Arvan, et too retk pimenevas sügisõhtus andis märku, et inimese meeled tuhmuvad koos vananemisega. Nooremana olin oma tädile marjul käies pidevalt julgestuseks kaasas, sest suunatajuga mul probleeme polnud, võisin iga kell rabast või mistahes metsast otsemat teed pidi välja jõuda. Tema oli eakam ja kippus eksima, riputas linte puude külge.

Nüüd, mõni päev tagasi, võtsin kätte ja sammusin tolle teekonna vastupidises suunas uuesti läbi. Noh, et ei peaks ainult kaardilt vaatama, vaid teaksin täpselt, mis ja kus. Selgeks sai ka põhjus, miks tol sügisõhtul siht katkes ja uuesti teises kohas jätkus. Selliselt kulgesid riigimetsa piiril kuivenduskraavid ja sihid, erametsas uusi kraave ja teid pole. Aga kõrvuti paiknevad erametsad on jätkuvalt alles ja hoitud, mitme erineva kohaliku pere omad. Tegin pilte ka.

10 vastus “Külarahva metsad”

  1. Uku Uujari:

    Kuni piirkonnas on metsamehel (või -naisel) võimalik veel suurde (kõrgesse) metsa ära eksida, ei ole mõtet raiete rohkuse üle kurta. Kui ta aga juba langi peale ära eksib, siis on küll asi pahasti!
    — (Vändra vanasõna, aastast 2017)

  2. A.T. 28:

    Uku Uujari! Mida te siin propageerite, et metsi on küll ja raiutud on vähe ja pole hullu midagi. Eeldan ,et olete mingisuguse metsaraie firma palgal, et sellist juttu toodate. Kas peab teil kratist kinni võtma ja ninapidi kohale vedama, et näidata milline eesti metsade olukord tegelikult on. See olukord on kurb. Vanu okaspuumetsasi enam pole, puhta kase ja haavavõsa laiutab lankidel. On valmivaid ja keskealisi metsi mõnevõrra ja 70tel-80tel istutatud kuusikud. Vot nendele kuusikute poole vahivad praegused metsafirmad ja RMK, et neile näljaselt kallale joosta.
    See on haige jutt kinnimakstud inimeste poolt,et peab raiuma, muidu mädaneb mets kätte ära!!!
    100 aastat on männi-kuuse raievanus.
    See on põrsatapp mida RMK teeb.
    Nii ,et teie Uku Uujari tehke selgeks omale, mis see mets üldse on, kui siia kommenteerima tulete!!!

  3. Uku Uujari:

    Mina propageerin fakte.
    Metsafirma palgal ei ole, küll aga olen ise metsaomanik (kelle küps mets on siiani raiumata).
    Käin igal nädalal vähemalt 8 tundi metsas, tean hästi, mis mets on ja mis seisus see on.
    Kui vana okasmets on sinu jaoks piisavalt vana?
    Kuhu kadusid looduskaitsealadel olevad vanad okasmetsad?
    Haige jutt on see, et mets ei mädanegi ära, kui seda ei raiu. Alati on mädanenud!

  4. Leili:

    Ukule,
    kui oleksite mu jutu lõpuni viitsinud lugeda, siis oleks aru saanud, et eksimise tunne oli mul rohkem kui 10 aastat tagasi, kui metsas pimeda kätte jäin. Siis oli kahel pool sihti mets raietest puutumata, kahel pool kõrged puud, kust kaugemale läbi ei näe.
    Viimases lõigus ju kirjutasin, et käisin sama teekonna eelmisel nädalal uuesti läbi, samas unustasin lisamata, et seekord käisin päevasel ajal. Eksimise võimalust nüüd enam pole, sest riigimetsa poolel on lagelangid, kohati ka noorendikud, paaris erametsas oli väiksemaid tükke võetud, kuid mitme kohaliku külapere metsad, millest pilte tegin, on jätkuvalt tervenisti alles.
    Mis langil eksimisse puutub, siis võõras kohas võib ette tulla küll, et kaldud veidi kõrvale, liiati kui lank 7 ha suur ja orientiirid silmist kadunud. Võib juhtuda 2017.a. ka Vändra metsas:) Mina ei kasuta GPS-abi, pole sellist seadet soetanud, mida ma ilma tülika prillita peost ei näe. Katsun looduses ilma hakkama saada… kuni silm kaugusesse näeb.

  5. A.T. 28:

    Fakt on see, et eestimaa metsadest hakkab palgipuu otsa saama, see on demagoogia kui räägitakse et puitu kasvab rohkem peale, kui välja lõigatakse. Näiteks 15 a tagasi oli männikuid kõvasti, nüüd ainult riismed järel. 150a männi puistu on küll hõredam, kui 80a, aga tihutagavara on sama umbes. Ja veel see et sellises metsas on ka alustaimestik liigirikas(mustikas, pohl jt.) Kui suhtumine on selline, et lähen ja võtan(puit=raha), on varsti eesti metsad nii rääbakad nagu soomes-lageraie puistu ha tihu tagavara 100-150th. Ning 100 aasta pärast nimetatakse 30a kuusikut üleküpsenuks!
    Idiootsuse tipp on veel see, puitu väärindavad eestis välisettevõtted, StoraEnso(enamus mahust)(rootsi päritolu maaila kontsern), Laesti(norra) ja teised. Kas nemad ei taha kasumit saada v?
    Ja riik on meil nii rääbakas, et ei ole saeveskitõõstust üles seada. Puit kasvab ju meil, miks me peame seda tooraine hinnaga ära kinkima.

  6. Uku Uujari:

    Leili, ära pahanda, ma niisama lõõpisin selle “vanasõnaga”. Ju on mõnes piirkonnas olukord raietega hullem kui neis, kus mina liigun. Vändra metsades pole ma juba tosin aastat käinud.

    A.T. 28, ehk viitad sellele uurimusele, mis palgimetsade otsa lõppemist veenvalt kinnitaks?
    Kui 150 aastase männiku tihutagavara on sama kui 80 aastasel, siis saad ju isegi aru, miks need raiutakse 80 aastaselt, mitte ei maksta veel 70 aastat maamaksu, et saada juurde 0 tihumeetrit.

    Praegune statistika lageraie hektaritagavara kohta on näidanud küll pigem kasvutendentsi – kui perioodil 1966-1975 raiuti riigimetsas lageraietel hektari kohta keskmiselt 156 tm, siis 2013. aastal 299 tm. Okupatsiooniaja (ja isegi selle eelne) arvestus käis küll natuke teiste põhimõtete järgi, võttes arvesse vaid välja veetud metsamaterjali kogused, arvestamata ülemõõte, palkide ja paberipuidu koort ning tüvepuidu raiejäätmeid (saeteed, kabad, ladvaots jms), kuid nende lisaminegi ei suurendaks toonast näitajat rohkem kui 20% võrra.

  7. A.T. 28:

    Uku Uujari, te väitsite , et mets mädaneb kohe kätte ära, kui mingi 70-80aastaseks saab, mina väitsin, et ei mädane, näiteks mänd, puidu kvaliteet jääb samaks või tõuseb isegi, kuna vanal puul on lülipuitu rohkem ja on vaigusem, mis kaitseb mädanemisprotsessi eest puitu rohkem. Ka on vana männipuit dekoratiivne.
    Mõtle nüüd loogiliselt , männi kõrguskasv küll veits aeglustub 120a (l bon. vähemalt 26-27m, rinnas diam 40cm=ca 1,3tihu. Hektaril näiteks 400 puud tähendab 520tihu) vanuselt aga mitte oluliselt.
    Taolised männikud on meil ammu maha raiutud.

  8. Uku Uujari:

    A.T. 28, ära, palun, valeta! Ma ei ole väitnud, et mets KOHE ära mädaneb, kui 70-80 aastaseks saab. See on sinu poolt ehtne laim! Sina laimad, mina mõtlen loogiliselt. Kui metsa ei raiuta, siis varem või hiljem kukuvad need puud ise pikali ja mädanevad ära. Kui nad enne metsatulekahjus ära ei põle.

  9. A.T. 28:

    Ah et sulle on liiga tehtud, laimatakse. Loogiline mõtlemine sul puudub, ainult raha huvitab sinusuguseid. Et mets peaks nagu viljapõld olema, kui vanus täis siis kõik lagedaks!
    Pagana juurteta hulgus oled, kes on kuskilt metsa kinnistu krabanud ja nüüd keksid siin-” mul on raiumata mets, mul on raiumata mets”. Pagan. Tõmba lagedaks oma tükk siis, mis keksid siin.

  10. Uku Uujari:

    Mõni on endast ikka eriti heal arvamusel ja peab end selgeltnägijaks. Loodetavasti Maaleht ei salli laimajaid ja võtab selliste pröökajatega midagi ette.

Jäta vastus