Blogi avalehel

Metsamees mururehaga põllul

April 5th, 2017

IMG_1778 (2)Sellist asja, nagu juuresoleval pildil, nägin elus esimest korda – metsafirma töötaja mururehaga heinapõldu puhtaks pühkimas. Viimasestki kübemest, mis metsamaterjali ladustamise ja laadimise järel sinna oli pudenenud.

See firma on Metsamaahalduse AS, kes talvel minu metsa naabruses raieid tegi ning küsis luba materjali ladustamiseks minule kuuluva põllu äärde. Neil juhtus nii, et teise naabriga kokkulepet ei saadud, teadagi mis põhjusel – minu maa ja sina sinna oma jalga tõsta, masinaga sõitmisest rääkimata.

Mina omakorda olin sõlminud põllumaa rendilepingu kohaliku osaühinguga, kes tegeleb piimatootmisega ning loomadele sööda varumiseks kasutab nii enda kui renditavaid põllumaid. Ka rendile andjal on vastutus rentniku ees – mitte kahjustada tema huve. Oma maine eest seisva ja PEFC sertifikaati omava metsafirma huvi oli samuti mitte rikkuda mulle kuuluvat põllumaad. Nüüd siis selline üllatus, et lausa mururehaga tuldi kevadel põldu puhastama. Oleks veel et töömees saadetakse, ikka ametimees ise rügas seal.

Ausalt öeldes oli terveks järelejäänud õhtupoolikuks tuju nii hea, kogedes, et vastutustunne pole Eestimaalt päriselt kadunud. Mõni lihtsalt tuleb ja riisub heinapõldu nagu oma aias läinudsügisesi lehti.

Juba siis, kui viimane palgikoorem sealt minema viidi, käisin seal ka ise ja viskasin põllult ära mõned oksakesed ja võiksemad puutükid. Oli näha, et ka rekkamees oli kõik laadimisega pudenenud suuremad puutükid enne mind ära koristanud. Minu meelest polnud põllul häda midagi, jäi ainult maa sulamine ära oodata ja mõtlesin, et siis lähen veel ja vaatan üle. Teadagi, millised kallid niidukid seal heina niidavad, oksi ega kive ei tohi terade ette jääda.

Kui nüüd maasturit kraavi ääres märkasin, läksin vaatama, et kes või mis. Oli rehamees. Hoolimisest algabki töökultuur, olgu selleks siis kasvõi masinamehel määrdetuubi või töömehel võileivapaberi endaga kaasaviimine.

Et ei jääks muljet kiidulaulust ühe metsafirma aadressil, lisan lõppu, et mul pole nendega ei ärilisi ega tööalaseid kokkupuuteid, ma ei tunne neist kedagi isiklikult, isegi nimesid ei tea siiamaani. Lihtsalt mõistlikud mehed tundusid.

Üks vastus “Metsamees mururehaga põllul”

  1. Ardi:

    See on küll pigem suur erand, et võsaladu rehaga üle käiakse. Aga müts maha rehitseja ees! Eks Leili sinu tuntus on ka see, mis sellele kaasa aitas.

Jäta vastus