Blogi avalehel

Et meie mets kasvaks

April 21st, 2017

IMG_1906 (2)Olen taas saanud paar päeva metsas natuke võsa lõigata ja leidnud aega kännul istudes ka metsale mõelda. Head mõtted sünnivadki metsas. Neist kirjutan edaspidi nagunii. Tänane lugu aga on noore metsa hooldamisest.

Metsa kasvatamine nõuab järjepidevust. Kui istutame, siis tuleb puude eest ka hoolt kanda. Olenevalt kasvukohast või maapinna ettevalmistusest tuleb kolmel esimesel aastal taimede käekäiku jälgida, vajadusel rohtu ja võsa niita, muidu oleme istutades tühja tööd teinud.

Kui jääme lootma looduslikule uuenemisele, kulub istutamisega võrreldes ligi 10 aastat kauem aega, kuni oodatud noorendik kujuneb. Esialgu vohavad langil vaarikad, putked ja heintaimed, alles hiljem pääsevad löögile lehtpuud ja põõsad. Hilisema hooldamise käigus teeme valiku, milliseid puid me selles metsas näha tahame. Erinevalt istutamisest pole loodusliku metsa liigiline koosseis meil ette teada.
IMG_1924 (3)
Pildid tänase loo juures on minu metsa ühest noorendiku servast enne ja pärast hooldusraiet. Lasin sel nädalal ühe tüki noorendikku võsamehel korda teha. Otsus kujunes kuidagi järsku, metsas käies. Helistasin ja järgmisel hommikul oligi mees metsas. Mõtlesin, et mis täna tehtud, see homme hooletu.

Pildil paistvas noorendikus on näha mõned männid, nemad hakkasid seal ise kasvama, seeme tuli lähedusest vanadelt mändidelt. Tegelikult istutasin sinna 2003.a. kuused, aga veoteel, kus märtsis maa sulamise ajale jäänud metsavedu olid pinnast pööranud, seal männiseeme idanema hakkaski. Viimane noorendiku hooldus oli viis või kuus aastat tagasi ja ega mul siis suurt lootust polnud, et mändidest asja saab. Põdrad on selles kohas ajast aega käinud. Kui männid väiksemad olid, määrisin elujõulisemate latvu Cervacoliga, lootuses, et mõni neist ehk ka suureks kasvab. Mänd on minu kodumetsas pigem haruldus, on vaid üksikuid vanaisaaegseid ja väärikas eas, muidu puha kuused ja kased.

Eks nüüd võtsin viimase valgustusraiega riski. Kuni noored männid tihnikus peidus olid, ei pääsenud metsloomad neile ligi, metsakasvatuslikust küljest vaadates aga vajab mänd õhku ja valgust. Elame-näeme, kuidas neil läheb.

Üks vastus “Et meie mets kasvaks”

  1. mati sepp:

    Metsakasvatamine pole enam pelgalt metsa raiumine iga aasta suurenenud metsaraied on vohama pannud uluki populatsiooni ja metsa haigused.
    Näituseks mändide endite harvendamine valgustusraie eas tagab selle, et kasv kiireneb ,aga suureneb oht jääda oma männikust sama kiirelt ilma(põdrad koorivad tüved ära).
    Kui männikust välja raiuda ainult lehtpuu seda valgustusraie käigus, tagab see männikule oma endi mändidega loodusliku kaitse ja esimene raie teha harvendusraie eas puht männikus. Sedasi on oht kordades väiksem jääda oma männikust ilma, aga lõpp tulemus on terve männik. Pealegi valgustusraie käigus raiudes välja mände on maaomanikul ainult kulu, aga kui jätta männid harvendusraie ikka saab maaomanik tulu ja põtrade eest loodusliku kaitse. Aga on üks aga ainult männik kasvab natukese aeglasemalt ja on raskemini harveteriga majandatav. Veel 10 aastat tagasi ei valgustanud keegi okaspuid ,aga harvesteride ja suurenenud metsaraiega on see väga populaarseks muutunud.
    Mina isiklikult ei mõista ,miks on vaja okaspuud valgustada ja riskida ,siis uluki kahjustustega seda männi puhul. Kui jätta puht männikud harvendusraie ikka on loodus teinud isiklikult kõige tugevamate puude osas valiku ja nõrgad jäävad kasvult alla ja mets kasvab tugev.
    Kuusega on veel keerulisemad lood. Tartu Maaülikooli juhtivad õppejõud olles nendega kirjavahetuses ütlesid ,et igasugune valgustamine üle 10 aastates kuusikutes tuleks kohetselt lõpetad, aga keegi ei kuula ega nad seda väga ei kuuluta ka mitte kuna uurimis tööd on alles poole maapeal:metsa haiguste osas, aga olukord pidi olema väga muret tekitav ja kuuse metsade tulevik on enam ,kui muret tekitav. Peamised probleemid ongi valed metsahooldamise võtted ja lisaks istutatakse kuuse ja männi taimesid juba seenhaiguste poolt nakatunud mulda.
    Enne kõike tasub mõelda selle üle ,mis silmale ilus vaatata võib olla metsale saatuslik. Mõistliku ja läbi mõeldud metsamajandamist. Metsa majandamine vajab enamat ,kui hetkel metsanduskoolid suudavad õpetada. Kahjuks ei suuda õppetase kaasas käia uute ohtudega, mis on välja kujunenud metsas ja kanantajateks ongi oma Eestimaa mets.

Jäta vastus