Blogi avalehel

Konnakullesed on koorunud

May 5th, 2017

IMG_1950 (2)Kui eelmise nädala keskel metsa istutasin, nägin langil ühes augus konnakudu, millest sai ka pilt tehtud. Olin natuke mures, et mis siis saab, kui lomp ära kuivab. Seepärast olen paar korda kudu veel vaatamas käinud. Vihmagi tuli juurde ning veepuudust ei paista olevat. Küllap konnad teadsid, et just sinna kudema läksid.

Kui nüüd uuesti käisin, oli kudu sültjas mass laiali valgunud, mustad täpikesed kadunud, õhku täis mullikesed nende asemel. Liigutasin kepiotsaga seda ollust ning avastasin, et seal all vees kihabki uus elu. Tibatillukesed ussitaolised mustjad kullesed olid koorunud, kaks silma kõigil peas.

Konnasid endid ma langil näinud pole, metsaistutuse ajaks olid nad ära kudenud ja lahkunud. Arvatavasti on tegu meie tavalisemate rohukonnadega.
IMG_1973 (2)
Kullesed kooruvad nädala-pooleteise jooksul pärast kudemist, aga see sõltub ennekõike ilmast. Viimane nädal on suhteliselt soe olnud, see tuli koorumisele kasuks. Edasine areng vees elavast sabaga kullesest kuni nelja jalaga sabata konnaks, kes maismaal liikuda suudab, võib kesta mitu kuud ja seegi sõltub ilmaoludest (kas lombid veetuks kuivavad) ja vaenlastest, kes kulleseid nahka pista üritavad. Mõned linnud näiteks.

Aga millest kullesed ise toituvad? Kas nad söövad hakatuseks ära ka selle sültja massi, mis kudu veepinnal hoidis ja kus nad munadest koorusid? Praegu olid kullesed selle massi all justkui peidus, see varjas ja kaitses neid. Mida nad veel mudasest veest leiavad? Või neelavad suuremad oma väiksemaid liigikaaslasi alla? Toit on üks olulisem ellujäämise tingimus.

2 vastus “Konnakullesed on koorunud”

  1. mati sepp:

    Ma olen isegi mõelnud sellele teemale, kas Eesti konnadele tulevad traktori rööpad kasuks või pigem on salakavalad lõksud ja kahjustavad pikkemas ajaperioodi jälgides konnade populatsiooni. Ennem massilist metsaraiet olid sellised traktoi rööpa lombid pigem haruldased ja konnadel olid kindlad tiigid kus toimus aasta sadu toimunud paljunemine.
    Kuid antud traktori rööpad on õigetes ilmastiku tingimustes tõesti väga sobilikud, aga Eesti kliimat vaadates on pigem sellised lombid surmavad lõksud kulleste populatsioonile….enamus traktori rööpad kuivad siiski soojade ilmadega ära või ,siis öised miinuss kraadid võivad viia lombi vee temperatuuri väga alla ja kudu hukkub kuna lomp ei suuda hoida veetemperatuuri üleval kuna veemahu hulk on väga väike….järgmise nädala -4 kraadi külma öösel ei tee elu kindlasti kergeks konna kudule….sellised miljonid lombikesed kindlasti hakkavad Eestimaa konna populatsiooni veelgi alla viima kuna järel kasv ei kasva kunagi suureks…..Aga kui ilmastik on soodne on need lombid nagu paljunemis mekkad, aga seda juhtub harva ja iga kevad on erineva näoga…..Enamasti on tegemist surma lõksudega, aga noh mida suurem rööbas seda suurem tõonäosus, et kullased jäävad ellu…..Aga see ei õigusta siiski kuidagi seda massilist rööpaste merd Eesi metsades…..

  2. Uku Uujari:

    Kullesed söövad peamiselt vetikaid, aga ka muud orgaanilist ainet, sh hukkunud liigikaaslasi. Kuni kulles on veel kudutera sees, siis toitub ta loomulikult sellest. Kudul hakkavad sageli kiiresti kasvama vetikad, mida juba kudust eraldunud kullesed meelsasti söövad. Ka alumisel pildil olev roheline löga on vetikad ehk kulleste toit. Kui kullesed juba veest välja ronivad, siis hakkavad nad toituma putukatest.

Jäta vastus