Blogi avalehel

Täispuidust ehitistel on vägi

May 26th, 2017

IMG_2104 (2)Tegin hiljuti oma kodu lähedal asuvast „punasest“ koolimajast mõne pildi, enne kui see (kuulu järgi lõplikult) Vändra alevi ajalooliste ehitiste hulgast kaob. Üks külgosa, hilisem juurdeehitus, lammutati juba mitu aastat tagasi.

Tegu on pastor Ernst Sokolowski poolt 1866.a. asutatud kurttummade kooliga, millele tehti hiljem juurdeehitusi ning hoone sai lõpliku kuju 1890.ndate alguses. Seal tegutses kurttummade kool kuni 1927.a., mil see viidi üle Porkunisse. Hoone oli edaspidi pikka aega kasutuses algklasside majana ja internaadina, lõpuks täiskasvanute õhtukoolina, paralleelselt „valge“ koolimajaga (Vändra Gümnaasium). Mina käisin 1950/51 punases majas I klassis ja 1952/53 III klassis. Teise klassi 1951/52 käisin Tallinnas, praeguses Rahumäe Põhikoolis. Miks laps vahepeal linna saadeti, see on mõne teise loo (metsavennad, NKVD) teema.

Vändra kurttummade koolimaja peeti Baltimaade suurimaks puitehitiseks. Kas ka tegelikult, mine tea. Oma kooliajast mäletan tohutult laiu põrandalaudu koridoris, kus vahetunnil ringi jalutasime või mängisime. Ja seda uhket rõdu, mille taustal paljud eestiaegsed koolipildid on tehtud. Majas oli kõik puidust, teisele korrusele viiv keerdtrepp nagises ja käsipuud mööda sai kintsupidi alla sõita. Mälestusi on mul ka hilisemast ajast, kui seal olid mitme õpetaja korterid.

Maja on hulk aastaid kasutusest väljas ning eraomandis. Nüüd, osaliselt avatuna, nägin esimest korda, kui vägevad palkseinad seal laotud on, uuem osa vähemalt 120 aastat tagasi, vanem osa veelgi varem, kuni 145 aastat. Siiani kattis seinu üks ja seesama punase muldvärviga võõbatud laudvooder, mida kooli minemise ajast ikka samasugusena mäletan ja mida töömehed nüüd eemaldama on asunud.

Kui mõtlen praegustele paljukiidetud uutele puitehitistele, siis on need minu arvates üks petukaup – kokku liimitud puitdetailid, kus liimi samapalju kui kitsaks saetud puiduliiste. Ja neid liiste toodavad suured saeveskid okaspuu peenpalgist. Jämedat kuuse- või männipalki ei suuda uued seadmed läbi saagida. Kui juhtub koormasse mõni selline, siis tunnistatakse praagiks.IMG_2106 (2)

Oma jutuga jõuangi välja selleni, et kuuse raievanuse alandamine tähendab seda, et hilisemas vanuses, pärast 70ndat eluaastat moodustuv välimine kiht, mis on kvaliteetne ja tugev, kitsaste aastarõngastega, sellel ei lastagi tekkida, veel vähem hinnata. Mõelgem oma esiisade tarkuse peale, millist puud ja mis aastaajal nad ehituse tarbeks metsa üldse lõikama läksid.

Veel olen mõelnud, et miks näiteks RMK kolis oma betoonist ja klaasist peahoone südalinna ja miks nad end linna äärde loodusesse ei tahtnud jääda. Linna teiste hoonete lähedusse ei lubata palkmaju tõepoolest püstitada. Mõne värske raiesmiku äärde aga võiks ju. Oleks igati sobilik, kui metsaga tegelevad asutused, keskkonnaministeerium sealhulgas, toimetaksid oma asju linnast väljas ja miks ei võiks neil teistele eeskujuks või ka külalistele näitamiseks olla kontoriteks vägevad eesti puidust täispalkmajad. Üle-eelmisel sajandil suudeti selliseid käsitsi püsti panna küll, miks siis nüüd ei peaks. Oleksid inimesed tervemad ja mõtted looduslähedasemad.

11 vastus “Täispuidust ehitistel on vägi”

  1. Andres m:

    Mis sa siis sellisest 150a vanast majast ootaksid?
    See maja on ammu vändra häbiplekk. Aknad kinni taotud ja mädaneb seal juba kes teab kui kaua.

  2. Endla:

    Elasin selles internaadis 1959…1963. Vana maja, aga head lapsepõlve mälestused. Mullu käisime maja vaatasime ja leidsime, et muinsuskaitse all, aga keegi ei kaitse.

  3. Uku Uujari:

    Ikka see kamarajura muistsetest vägevatest palkidest!
    Maja uks on 11 palgi paksuse kõrgune. Oletame, et on kõrgemat sorti uks, 250 cm kõrge.
    250 / 11 = 22,7
    Seega keskmine palgi paksus on 22,7 cm. Võtab nüüd joonlaua ja vaatab sealt pealt, kas 22,7cm (NB! mitte ladvaotsa diameeter, vaid keskdiameeter) on ikka vägev palk või kisub sinna peenpalgi kategooriasse!
    Kui uks aga on keskmise kõrgusega (210…220 cm), tuleb keskmiseks palgi läbimõõduks kõigest u 20 cm.

  4. Uku Uujari:

    Maja 2 korrust on kokku 32 palgirea kõrgune. Oletades, et korrus on 3 m kõrgune ja kahe korruse vahe 0,5 m kõrgune, tuleb keskmiseks palgi paksuseks:

    650 / 32 = 20,3 cm

    Selline on peenpalgi keskkoha läbimõõt.

  5. Ain:

    Ukuke .. mine kooli ja hari end pisut.

    Sellel ajal, kui seda maja ehitati ei tehtud seda mitte tänase päeva mõistete järgi. Metsamaterjali kasutuse mõiste algas palgi lõikuse ajastamisest ja lõppes lauaveskis matejali sorteerimisega otstarbe järgi. Maja seinad on tehtud ladvapoolsetest osadest. Jämedam materjal kuulus prussideks ja laiadeks põrandalaudadeks ning mujalegi.

    Ole ukuke hea ja ära enam sõna võta asjust, milles mingit haritust pole saanud.

  6. metsamees:

    See on tahutud palk, sinna võib rahulikult kolmandiku läbimöödust juurde panna. Maltspuit tahuti palkidel maha.

  7. Uku Uujari:

    Pildilt tundub olema pikuti pooleks saetud palk. Ja maltspuitu ei ole maha tahutud. Palkide paremaks kokkusobitamiseks on loomulikult pisut kokkupuutepinda tahutud.
    Palgid pole isegi kanti lõigatud, poomkant kenasti näha.

  8. Uuno:

    Miks Sa Uku Ujuri igal pool vingud ja targutad?

  9. Uku Uujari:

    Igal pool? Tõesti?
    Kui Uunot häirib see, et ma esinen ühe nime all ja seepärast meelde jään, võin ma ju hakkata ka kirjutama kord metsamehe, kord põllumehe, kord linnamehe nime alt.
    Aga tegelikult kirjutan ma päevas keskmiselt kokku alla 10 kommentaari, mis on meedias ilmuvate artiklite rohkust arvestades ikka üsna tagasihoidlik näitaja ju.

  10. Tiiu Ehrenpreis:

    Olen huvitatud vändra ümbruse rändrahnudest. Minu vanaonu Jüri Ehrenpreis pildistas ka mitmeid vändra ümbruse objekte…mille kohta tihti ei ole kirjeldust, kus nad asuvad. Alles hiljuti sain teada, et ühel fotol on Mõõdussaare ehk Jänesearu rahn . Kavatsen kevade poole selle ja teised üles otsida. Mul oleks hea meel, kui saaksin sinuga ühendust pidada ja näidata Jüri pildialbumeid. Ehk tunned mõned kohad ära. Lugupidamisega Tiiu Ehrenpreis. Minu tel 53444725

  11. Tiiu Ehrenpreis:

    Minu vanaisa õppis vändra Kurttummade koolis ja vanaonu Jüri on ka seda hoonet pildistanud

Jäta vastus