Blogi avalehel

Seenhaigus tapab jalakaid

August 1st, 2017

IMG_2521 (2)See oli 2013. a juunikuus, kui märkasin jõeäärse taluaseme ümbruses esimest kuivanud jalakat. Sain teada ka haigusest nimega jalakasurm, mis on nakkav seenhaigus ning mis võib jalakaid ja künnapuid massiliselt tappa. Selle aasta maikuus on sellest Tartu Postimehes kirjutanud ka Maaülikooli doktorant Liina Jürisoo, kes jalakasurma uurib.

Nüüd oma maadel jõe ääres ringi käies avastan järjest uusi jalakaid kuivamas. Esialgu tundus, et hukkuvad üksikud nooremad puud, kuid viimastel päevadel olen näinud otse jõe kaldal silla kõrval kasvavas puudegrupis, mis koosneb paarist suurest kasest, kahest kokku kasvanud kuusest ja ühest suurest jalakast, et jalaka latv on raagus ning alumistel okstel lehed kollased. Järelikult võtab jalakasurm ka 70-80 aasta vanuseid puid. Jõe kaldal kasvavate suurte lehtpuude (pärn, tamm, haab, saar) alusmetsas on väga palju noori jalakaid, selliseid paari meetri kõrgusi. Neil esialgu haigustunnused puuduvad. Ka osa saarepuid kuivab, sest neidki kimbutab jalakasurma taoline haigus – saaresurm, millel ma tänases loos ei peatu. Hetkel on teemaks jalakate väljasuremistõbi.

Esimesed kuivanud ja seenhaigusest nakatunud jalakad võtsime kolm aastat tagasi maha, oksad põletasime ära ning pakud viis külamees sealt koju küttepuudeks. Põletamise soovitust haiguse leviku takistamiseks leiab kirjutistest mitmelt poolt. Igal pool ja igal ajal seda siiski rakendada pole võimalik.

Eelmisel suvel hakkas veel üks noorem jalakas teiselpool jõge kuivama. Tänavu, alates juunikuust on lisandunud uusi kuivavaid jalakaid juba laiemal alal. Kuivavad puud hakkavad teiste lehtpuude vahel hästi silma.

Liina Jürisoo kirjutab, et jalakas nakatub kottseenega (Vikipeedias nimega jalaka-siugsuu), mille niidistik levib puu sees ülikiiresti ning jalakas tapab haigusega võideldes iseennast ära. Nakkust kannavad puult puule edasi jalaka koore all toituvad üraskid, mistõttu on raske jalakasurma levikule piiri panna.

Kirjutasin ka 2013. a juunikuus siin blogis jalakasurmast, arvates, et ehk on see ühekordne ja mööduv nähtus. Paraku nii ei ole läinud ja puid ründab enneaegne surm jätkuvalt.

3 vastus “Seenhaigus tapab jalakaid”

  1. mati sepp:

    Ma kardan, et seen on alles algus suuremale epideemiale ja seenhaigused võttavad enda alla aina suuremaid alasid ja selle vastu ei võeta ,midagi ette isegi mitte riigi tasandil. Rmk soodustab seenhaiguste levikut lausa tahtlikult võiks öelda. Rmk raius mõned nädalad tagasi siin kandis okaspuu metsa lagetaks(lageraie) mitmeid hektareid ja mingit rotstopi ei kasutatud kännud on nüüd kasvu lava juurepessule, mida siin kandis niigi on massiliselt.
    Eile käisin Lõuna -Eestis harvendus raiet üle vaatamas ja maaomanikul pole aimugi ,et hetkel puht männikus käiv harvendus raie nakatab Tema metsa männi juurepessuga. Jällegi tahtlik nakatamine seenhaigusega sest preparaati rotstop ei kasutata kuna see on lihtsalt kulu ja siis inimesed mõtlevad ,miks Meil metsad seenhaigustesse nakatunud ja materjal on mäda….Kuid mniütleb ,et ajan hullu juttu, aga Tartu ülikooli teadlased on juba sellist alarmi löönud rmk-s ,et hirm hakkab ,aga rmk vaikib kõik maha kuna vaja on tihumeetreid aasta ringselt ja keegi ei soovi võtta kasutusele preparaati rotstop kuna see on lisa kulutus….Tartu ülikool avalikult sellest ei räägi …põhjus lihtne rmk rahastab mitmeid suuri Tartu ülikoolis käimas olevaid uurimis projekte. Raha märab mängu reeglid.

  2. Uku Uujari:

    Millised Tartu Ülikooli teadlased nõuavad metsa massilist mürgitamist fungitsiididega?
    Seened on looduse loomulik osa. Jalakasurm on Eestis eksisteerinud sadu aastaid, samuti juurepess. Nakatavad need ikka kasvavaid puid. Mina looduse mürgitamist ei poolda. Seene vastu võitlemiseks tuleks kas okaspuude raievanust langetada või kasvatada rohkem lehtpuud. Ning vähendada harvendusraiete osakaalu ja kasutada veel rohkem lageraiet, sest harvendus- ja turberaied soodustavad seene levikut.

  3. metsamees rannamännikust:

    Mati, räägi vähem paistad targem välja. 1. RMK kasutab Rotstopi. Rotstop ei ole mürk, vaid biopreparaat, mille toime põhineb sellel, et juurepessu asemel nakatatakse kännud ühe teise seene, suure korbiku eostega, mis siis juurepessul ei lase samas kännus areneda.

Jäta vastus