Blogi avalehel

Kuusikust sai hall-lepik

September 18th, 2017

Olen vahel imestanud, kuidas endistele heina- ja karjamaadele tärkab leppade vahele väikseid kuuski looduslikult mis mühin. Samas on mul kodumetsas üks näide vastupidisest. Kirjeldan pikemalt.
IMG_2722 (2)
Olen kogu oma lapsepõlve ja noorusaja mäletanud kodumetsas üht vana kuusikut kui suurepärast võiseenekohta, kuni see kolhoosiajal 70ndate teises pooles maha raiuti. Kui kuusikut enam polnud, polnud ka mul sinna asja, sest elu, töö ja laste sünd olid mind sünnimajast mujale viinud. Muutused üle elanud metsaga asusin taastutvust looma ja vanu mälupilte kokku viima alles 90ndatel, kui uuesti isatalu maade omanikuks sain.

Pärast maade tagastamist kasvas selle kuusemetsa lageraielangi ühes osas juba uus kuusenoorendik, mille kohalik abielupaar oli kolhoosi ajal istutanud ja mis vajas hädasti valgustusraiet. See sai seal ka tehtud ja mõne aasta möödudes veel teinegi noorendiku hooldus.

Kuusenoorendikuga on kõik hästi, istutatud kuused kasvavad ja mõne kase jättis noorendiku hooldaja ka sisse. Praeguseks umbes 30-aastane noor mets. Võiseened pole siiski tagasi tulnud. Nagu ühes loos varem ütlesin, tahavad need seened vanu kuuski enda lähedale.

Aga samas kõrval jäi omaaegse kuusiku lageraielangi ääres peaaegu hektari suurune kitsas riba kolhoosiajal uuendamata. Kas said taimed otsa või saadeti istutajad mujale tööle, ei tea.

Sellest kohast ka juuresolev pilt. 95% hall lepp, natuke toomingat ja paar kuuske. Naadi kasvukohatüüp. Toomingavõsa ja muud risu oleme vahepeal vähemaks puhastanud, et lepad valgust saaksid. Kena lepik tuleb.

Minu järeldus on selline, et ilma istutamata ei uuene põline metsamaa iseenesest küll samaväärsete puuliikidega. Mõnel juhul võib natuke kaske tulla, aga minu metsa näitel pole viljakas kasvukohas peale halli lepa ja toominga küll midagi muud kasvama hakanud. Seepärast olengi väga skeptiline selliste hoiakute suhtes, mis väidavad, et uus mets kasvab mahavõetu asemele nagunii, ka ilma istutamata. Aga millised puud? Ja kui kaua sellise metsa kujunemine aega võtab, kas 25 või 50 aastat?

3 vastus “Kuusikust sai hall-lepik”

  1. Rainer:

    Nii on jah, et lageraiega maha võetud metsa asemele ei kasva samasugune mets, eriti kui varem oli seal kuusik. Kuusik on ju metsa arengu viimane etapp, algul tulevad pioneerliigid ja alles siis okaspuud.

    Looduslikud kuusikud on üldiselt väga vanad metsad, mida pole vähemalt mitusada aastat lageraiet näinud. Lepikust saab uuesti kuusik heal juhul 100 aasta pärast ja see pole hea ei metsamajandamise ega ka looduskaitse seisukohast.

    Valgustusraie käigus mõne teisest liigist puu sisse jätmine peaks võibolla lausa kohustuslik olema, ainult nii kasvab ilus ja mitmekesine mets mitte puupõld.

  2. Uku Uujari:

    Kui mets uuendamata jätta ja tekib lõpuks ise looduslikult, on vähemalt rohelised rahul. Tahavad nad ju tuhandeid hektareid inimese vaevaga istutatud metsi kas maha raiuda või lausa põlema pista looduslikkuse taastamise sildi all.

  3. mati sepp:

    Metsaistutamine on igati tere tulnud viis metsa loodus rikkust taastada. Soovitavalt looduslikult tulnud kaskesid kuusikusse jätta nii 10- 30% ulatuses.
    Ühest küljest muudab see kuusemetsa kordades tugevamaks ja annab loodus keskkonnale elusa tunde. Lisaks Eestit tabavad lähitulevikus aina suuremad tormid ja tänu taevale, et Poolat tabanud torm Eestit ei tabanud, aga varem või hiljem see kahjuks siiski juhtub. Ning puht puistulisel kuusikul pole lootuski püsima jäämiseks ja selle peale peaksid juba Meie metsa istutajad mõtlema ,sest hetkel istutatud mets pole mitte Meie tulevik vaid Meie laste ja laste laste oma….
    Kuid jah Eestis jääb ilm selgelt iga aastaga neid metsaalasid vähimaks kuhu oleks mõistlik okaspuu metsa istutada.
    Kui Meie eelkäijad raiusid metsa talvel, siis Meie tänapäeval raiume sisuliselt aasta ringselt..rmk-l on kahekuuline linnurahu aeg suvel.
    Selline uut moodi raieviis, aga pole jäänud ilma vigadeta …Kui soomlased, norrakad ja rootslased sammuti raiuvad aasta läbi. Kuid põhjanaabrid on märksa ettevaatlikud seoses metsaraiumisega. Mitte et nad nüüd vähem raiuks vaid põhjanaabrid hindavad oma metsade tervist väga kõrgelt. Metsaraie ilma Rotstopi kasutamata on seal kandis mõtlematu ette võtmine ja võib tähendada isegi lepingutest ilma jäämist.
    Lisaks on harvesteri mehed kohustatud jälgime maapinna kahjustusi, kui maapinnale tehtav kahju hakkab olema üle 30 cm rööpastega paanakse raie seisma ja jätkatakse talvekuudel. See enne kõike tingitud sellest ,et põhjamaade metsad FSC serti all nagu rmk metsad Eestiski ,aga jah Meie FSC kordades leebem, kui rmk raied näen oma kodukandis.

    Eks siin mängib rolli seegi ,et põhjamaadel on pikemaajalisem metsamajandamise kogemus ,kui eestlastel…

    Näiteks hall lepp on hea puuliik saamaks mullastikust välja juurida juurepessu, kui peale lage raiet tuleb välja ,et mets oli juurepessu nakatunud. Kuid jah metsaseadusega see lubatud pole. Hall leppa tahtlik seemnest külvamine või istutamine pole lubatud. Kuigi hall leppa lühike raiering aitab parandada mulla kvaliteeti ja vabaneda seen haigustest.
    Kuid seen haigustega peab seda meeles pidama eriti juurepessuga, et kuni on juurepessu nakatunud raiekändudest midagi isegi peale 25 aastat alles ei toiks sinna okaspuud siiski istuda kuna juurepess on sealses mädapuidus siiski ikka veel täielikult olemas ja ootab kuna hall lepiku asemel tuleks okaspuu.
    Eestis on kahte liiki juurepessu ja mõlemad liigid levivad nii kuusele ,kui männile. Kuuse-juurepess soomlaste teadus uuringule põhinedes kasele ei hakka, aga männi-juurepess levib väga edukalt kaselegi.
    Mändidega on see probleem, et männid ei suuda juurepessu haigusele vastu pannaja varem või hiljem kuivavad vaikselt ära. Õnneks männi puidus levib juurepess väga aeglaselt 3 cm aastas ja see välistab sisuliselt puht männikutes vegetatiivsel teel nakatumise, aga jah inimese abiga ,aga on kõik võimalik. Eriti ,kui juured puru sõita.
    Märksa ohtlikum on olukord männikutes kus on II rinde kuusk alumises rindes. Kuusk küll ei sure juurepessu nakkusesse, aga kuuses levib juurepess edasi kuni 1 meeter aastas ja kuused toimivad männikutes ,kui vahe lülid.
    Männid ei sure paari aastaga vaid protsess võtab aega üle 10 aasta. See on põhjus ,miks männikutes veel siiani probleem väga välja ei paista, sest selline soojadel ajaperioodidel metsaraie alles hakkas hoogu koguma üks 10 aastat tagasi ja siis oli juurepess tõsine probleem ,aga mitte kaosena valla…..
    Eesti Maaülikool on soovitanud rmk-l kõik hooldusraied kuusikutes kohetselt lõpetada, aga jah, kes see ikka teadlasi ennem Eestis kuulanud on…erasektor sammuti mitte….

    Tulevikus saab olema hall lepp ilmselt üks edukamaid juurepessu vastaseid tõrjevahendeid mullast välja saamisel. Minu lapse lapsed ilmselt selliseid männikuid enam ei näe kuna selleks ajas on metsamulalstik korralikult tuksi keeratud, aga hetkel pole veel hilja probleemiga tegeleda ja Eesti Maaülikoolis on käimas uurimis töö mille tulemused peaks ära toetama kõigile maaomanikele, mis Eestis toimub, aga jah olgem ausad Me kõik teame ,mis hetkelgi toimub ,aga keegi ei võta asja tõsiselt…..jääb ainult loota, et Eesti Maaülikool võtab ennast kokku ja suudab kõigile selgeks teha, mis kaos metsas toimub…..

Jäta vastus