Blogi avalehel

Üks ühtlaselt ebaühtlane mets

October 24th, 2017

Metsakorraldaja tegi mu kodumetsas oma tööd ning minu jaoks uus väljend „ühtlaselt ebaühtlane“ pärineb temalt. Ei teagi, kas võtta seda kui komplimenti või nöökega etteheidet, sest minu metsa inventeerimine pole metsakorraldaja jaoks kergete killast. Nii kuluski 36 ha-le peaaegu kaks päeva.

Ei ole mul kandilisi ja suuri lageraielanke, mida võiks kirjeldada kui lagedaid või selguseta alasid. Pole ka ühtlase vanuse ja sirgete piiridega eraldisi ega hektarite kaupa laiuvaid noorendikke, nagu riigimetsas. Kõike on parasjagu (minu arvates) ja eraldiste suurused varieeruvad 0,2-st kuni 3 hektarini. Vanad ja keskealised metsad vahelduvad noorendikega, detslepikud poevad eri vanuses, peamiselt I ja II boniteediga kuusikute, kaasikute ja segametsade vahele. Paras pähkel mõnele alustavale metsakorraldajale proovitööks.

Minu metsakorraldaja on kogenud mees, takseerinud kõiki minu metsi, välja arvatud aasta 1997, kui tagastatud talumetsi inventeeriti tasuta ja esimesed majandamiskavad koostas siin Enn Pärt. Praegu inventeerivad erametsi litsentseeritud metsakorraldajad erafirmadest. Ka nende jaoks on parem, kui saavad 10 aasta järel taas samades, eelmisest korrast tuttavates metsades oma tööd teha, kasuks tuleb muidugi ka tellijast metsaomaniku usaldus. Selle poolest on minul kõik hästi.

Juba saan võrrelda kodumetsa tagavara muutusi viimase 20 aasta jooksul. 1997 kuni 2007 võrdluses oli vähenemine kõige suurem, sest just selles vahemikus tegin kõige rohkem raieid. Küpse metsa, eriti kuusikute osakaal oli alustamise hetkel suur, üle 50% tagavarast. Järgmisel kümnendilKarukollad, pärast 2007.a. kuni siiani, raiusin minimaalselt ning samal ajal suurenes noore ja keskealise metsa juurdekasv ning tagavara jõuab peagi 1997.a. tasemele tagasi.

Omanikule on väga oluline ka metsakorraldajaga suhtlemise hariv pool ning teadmised ja juhised, mida erihariduseta omanik temalt saab. Näiteks leidis metsakorraldaja seekord karukolla kasvukoha paigast, mis minu silmal oli seni märkamata jäänud. Nüüd vaatasin üle, jätsin meelde ja tegin pildi ka.

Äkki ongi mu ühtlaselt ebaühtlases erametsas põnevam, elustikurikkam ja looduslikum keskkond kui kvartaliteks joonitud ühetaolises majandusmetsas?

2 vastus “Üks ühtlaselt ebaühtlane mets”

  1. Metsamees rannamännikust:

    Nojah, kohe igast asjast peab ju saama teha õela vihje, et endal on ikka midagi paremini ja kõigil teistel halvemini.Kui endal kvartalisihti ei ole, aga kusagil mujal on, siis kindlasti on see teine paha majandaja õilsa mitmekesistaja kõrval. Sirged kvartalisihid tekkisid meie metsadesse 1825 aastast alates just metsakorraldustööde läbiviimise eesmärgil. Kvartali suurused jäid tavaliselt vahemikku 60-70 ha, ehk siis ca 1 metsakvartal on ca 2 Leili metsaomandit ja ei ole mingit alust sildistada, et see kvartal on millegi poolest vähem mitmekesine kui Leili poolt majandatud mets. Mis see ohter Cervacoli kasutamine koos kõige sellele eelnevaga muud on kui majandamine ja paraku palju väikseseid eraldisi on just sagedase inimese sekkumise tunnus, pikka aega looduse oma meelevallas olnud aladel pigem puistu tunnused ühtlustuvad. Ka sirgete sihtidega piiritletud kvartali sees kirjeldatakse eraldised alates 0,2 hektari suurusest ja keskmine eraldise suurus on kusagil pooleteise ha juures. Kusjuures sellest ajast, kui GPS metsamehele igapäevatööriistaks sai, kvartalisihte iga hinna eest puhtaks ei raiuta/niideta ja järjest rohkematel aladel on kvartalisihtide kohal puuvõrad juba liitunud ja omaaegsed sirged sihid vaid aimatavad. Paraku just sihtide peal kasvavad sageli ohustatud taimeliigid ja sageli ongi just seal see kõige suurem mitmekesisus nagu ikka inimtegevuse ja looduse piirialal.

  2. Leili:

    Kui väikestest eraldistest rääkida, siis need ei pruugi olla ja mitmel põhjusel ei olegi talumetsas inimese sagedase sekkumise tulemus. Sageli on need paratamatus, tekkinud karjamaade, heinamaade ja kohati ka maaparandusest välja lõigatud põllusiilude metsastumise või metsastamise teel. Selliseid tükikesi on minu metsas üsna palju ja puistu vanus ongi seal ebaühtlane.
    Olen metsastumata kohtadesse vanal karjamaal või metsade vahele jäänud 3,5 ha suurusele ammusel ajal käsitsi kaevatud vanade madalate kraavidega põllumaatükile kuusetaimi siiludena juurde istutanud. Nii ongi varem kraavide äärde looduslikult kasvama hakanud puud inimtekkelistest noorendikest vanemad. Hall lepp sai sealt varem välja lõigatud, kuid kuused ja mõned kased jäid.

    Talude ajal oli ju metsa vähem kui põldu ja loomade karjamaid ning just nendest põlistest metsaaladest on tänapäevaks kujunenud ühtlasema puistuga ja suurema pindalaga eraldised. Kui sealt mõni osa lageraiena maha võtta, kuid kõrvalolev osa kasvama jääb, siis ongi suur eraldis lõhutud ja kõrval väiksem eraldis (lage ala, kultuur, noorendik) juures.
    Minu viga vast on olnud jah selles, et erinevatel põhjustel (metsamüügi maksustamine, hilisem istutamine ja kultuuride hooldustööd) pole ma korraga suuri pindasid raiunud. Olen sättinud nii, et järgnevate tööde tegemine mulle jõukohane oleks ja et suudaksin ise kultuurid noorendike vanuseni hooldada ja välja kasvatada.
    Seepärast ongi minu kodumetsa takseerimine päris keeruline ja töömahukas. Erinevus järjepidevalt majandatud riigimetsaga on tuntav.

Jäta vastus