Blogi avalehel

Et kuuseladvad talvel kitsesöödaks ei satuks

October 25th, 2017

Tööd, mida tegin korra eelmisel nädalal ja ka eile, kutsutakse ametnike keeles ulukikahjustuste ennetamiseks. Tegevus seisneb noorte kuusetaimede latvade määrimises repellendiga Cervacol. Seda peab tegema käsitsi, käies iga taime juures, väike nõu pastaga ühe käe otsas ja kareda peopesaga kinnas teises käe. Kastan sõrmeotsad pasta sisse ja tõmban ladvaotsa sõrmede vahelt läbi. Pasta jääb okaste külge kinni ja tahkub. Püsib kuni järgmise sügiseni, samas ei takista kevadel ladvapunga puhkemist ning uue noore võrse kasvu. Paljud kasutavad uuemat (ja kallimat) kaitsevahendit Trico, mida pritsitakse ladvakasvudele ja mis sobib hästi just pika okkaga männile. Lühikese okkaga kuusele kõlbab sinise hambapasta taolise konsistentsiga Cervacol samahästi.kuuuuuu

Selle pastaga on mul pikaajaline kogemus, mis on aidanud päästa enamiku minu kuusekultuuridest aastatel 2006-2012. Kui metskitsi on palju, siis ei piisa vaid ühel aastal määrimisest, seda tuleb korrata seni, kuni kuusetaimede ladvad on kasvanud kõrgemaks kui metskitse hammustamise ulatus.
Vahepealsetel aastatel 2013-2016 ma uusi kuusetaimi ei istutanud, sest polnud ka uuendamist vajavaid lanke juurde tekitanud. Kõik varasematel aastatel, alates 1998ndast rajatud kultuurid on praegu noorendikeks saanud. Metskitsed tegid paljudes kohtades kurja ka, eriti 2003-2004.a. istutatud kultuurides, kuid mingil imeväel said noored kuusehakatised lõpuks ise sellest üle, kasvatasid uue ladva ja praeguseks ei ole kusagilt näha, et kahjustusi oleks olnud. Neid elasin üle ja mäletan kõige rohkem mina ise. Muidugi kulus puudel kosumiseks ka paar-kolm aastat, kuni uue kasvujõu said.

Ma polnud küll mitu aastat repellendiga kuuselatvu töödelnud, kuid varasematest kogemusest oli töö veel täiesti „käpas“ ning edenes eelnevalt hooldatud kuusekultuuris ladusalt. Tuligi kiirustada, sest kui lund ja lörtsi sadama hakkab, siis määrida ei saa. Ilm peab kuiv olema ja kuuselatv peab kuiv olema, et sinna kantud repellent kiiresti taheneks ja kivistuks. Selleks kulub vähemalt tund. Loodetavasti on tehtud tööst kasu ja need kolm kitse, kes eile seal magasid ja minema lippasid, jätavad kõlbmatuks muudetud kuuseladvad talvel hammustamata.

2 vastus “Et kuuseladvad talvel kitsesöödaks ei satuks”

  1. Uku Uujari:

    Jätan selle Cervacoli reklaami tähelepanuta, minu kuused pole sellist tõrjet saanud ja kasvavad sellele vaatamata 100% tervelt.
    Räägi parem, mis seaduga sa oma kuusekultuure teed? Reavahe tundub ikka õige suur olema!

  2. Leili:

    Varem istutasin taimevahega kuni 2 meetrit igas suunas. See paistab nüüd noorendikke vaadates isegi liiga tihe, eriti kui väljalangevus praktiliselt olematu.
    Pildil olevad taimed on istutatud vanema noorendiku kõrvale, kus kunagise põllukraavi ääres kasvanud lepad talvel küttepuudeks maha sai võetud. Oksad on kraavilohule kõdunema kuhjatud. Maapinda seal ette ei valmistanud, liiga väikesed siilud. Kuna ma ise hiljem hooldan, siis igasugused vaod või augud on mulle vastumeelsed – vanainimese jalad tahavad siledat pinda. Pojad olid labidamehed, lapselapsed aitasid istutada. Sihuke oma pere pühapäevavärk, kahjuks külm ja sajune. Taimi oli pigem vähe ja püüdsime need vabale maale lepakändude vahel laiali jaotada. Sihukesi siilusid oli seal kokku neli. Ka minu meelest jäi kahe rea vahe liiga suur, kolm oleks jälle liiast olnud.

Jäta vastus