Blogi avalehel

Lepategu

January 15th, 2018

Oodatud külm jõudis kohale ja lumeta maa hakkab vähehaaval külmuma. Seda aega ei või maha magada, kui mõni raietöö vajab metsas tegemist.

Minul muid raieid plaanis pole, kuid tavapärane küttepuude tegu sai alguse küll. Kui pikemat külma peab, saab ehk traktoriga puud ka platsile välja tuua.

Pildil on kodumetsa endine karjamaa. Vasakule poole jääb piirdekraav ja selle taha põllumaa. Kraav kaevati 70ndate alguses maaparanduse käigus, mullavall tõsteti võsastunud karjamaa poolsele küljele. Sellele on nüüdseks kasvanud lepad, mille mahavõtmiseks ongi viimane aeg. Karjamaale on tekkinud looduslik kuusik, mille vahelt on eelnevatel aastatel korduvalt leppi küttepuudeks saetud. Kui ka need kraaviäärsed puud maha võetud ja välja toodud, siis pole hulk aega enam vaja sinna masinaga trügida.

Ma pole veel otsustanud, mis pärast leppade raiet tekkiva vaba maaribaga peale hakata. Osa jääb paratamatult oksavaalu alla. Lepik hakkab seal nagunii uuesti kasvama, samas sooviksin uuendada maa mõne pikemaealise puuliigiga ja pean olema valmis taastekkivat lepavõsa ohjeldama.

Tegemist on otse põllult ja eemalt maanteelt paistva metsaäärega (põhjapoolne serv) ning minu arvates sobiksid sinna pikaealised puud. Üks variant oleksid tammed. Mul koduõues vanade pärnade all olidki suvel hakanud kasvama noored tammehakatised. Ju pasknäärid või oravad olid tõrusid poetanud. Lõin tammetaimedele puutokid kõrvale, et neid koos rohuga kogemata maha ei niidaks. Mõtlesin, ehk saab kusagile ümber istutada. Nüüd võibolla saabki, näis. Teine mõte lipsas peas, et äkki sobiksid lehised? Kuuske ma sinna rohkem istutada ei tahaks, sama kraavi ääres neid noorendikke juba on.

Tammedega on oht, et metsloomad söövad taimed ära. Selle vastu on mul plaan olemas. Nimelt tuleks kevadel koristada ära võrgud lehiste ümbert, kuhu need istutamise ajal (2008) sai sätitud. Loodetavasti kõlbavad samad võrgujupid ka tammetaimede ümber keerata. Lehised on suureks kasvanud ja ega metsloomad neid himustanudki, vist põlgasid vaigused puud ära. Lihtsalt oletus, sest eelnevaid kogemusi mul lehisega pole. Noori tammesid aga himustavad paljud.

6 vastus “Lepategu”

  1. patser:

    Minu 2008 aastal istutatud (hübriid-)lehised on värske takseerkirjelduse kohaselt “keskealine mets”. Lehiste kasvatamisel on põhiprobleemiks kitsede (ja hirvede?) sarvesügamine – vanuses 3 kuni 5 aastat (tüve läbimõõt 3 – 7 cm) on kultuuri iga-aastane väljalangevus kuni 10% :(( Üksikutel puudel on märgata ka koorimise jälgi, aga see ei ole taime jaoks kriitiline.

    Latvade söömine on samuti ebaoluline kahju, sest söömisjärgsel aastal kasvatatakse ärasöödud ladvast kaks korda kõrgem uus latv asemele.

  2. Leili:

    Hea lugeda teiste kogemusi.
    Vast siis minu paigaldatud traatvõrgust keeratud tüvekaitsed hoidsidki noorte tüvede koorimise ära. Nüüd ei pääseks enam loomad tüvedele ligi, oksad laiutavad igas suunas.
    Neid lehiseid (samuti hübriid) polnud mul kuigi palju, ainult 50 tk., Lembitu Tverjanski kasvatatud taimed Läänemaalt. Neid väheseid tuligi kaitsta. Mul samuti värsked takseerandmed: vanus 10, kõrgus 7, dm 8.

  3. Leili:

    vabandust – Tverdjanski oleks olnud õigesti kirjutatuna.

  4. Uku Uujari:

    Rohelise maailmavaatega inimene ikka piiraks oma salumetsade raiet, kui teised rohelised salumetsade raie nii tõsiseks südameasjaks on võtnud. See maha raiutud hall lepik oligi ju tõenäoliselt see väärtuslik salumets, mille kaitset nõutakse. Lehise sinna asemele istutamine oleks veel eriline pühaduse teotus. Tamm aga peaks sobima küll.
    Patseri väidet, et 10 aastane lehisepuistu on takseerkirjelduses keskealiseks takseeritud, hästi ei usu.

  5. mat$:

    ma ei paneks tamme, eriti veel kui palju taimi koos, loomad söövad seda mitukümend aastat, kõik see aeg tuleb aktiivselt kaitsta. ei paneks ka lehist, see on võõrliik (http://www.eramets.ee/wp-content/uploads/2014/04/metsaistutajad-ei-ihale-voorpuuliike-maaleht-8.05.2014.pdf). ma paneks siis juba männid, mänd on ka pikaealine puu, mitusada aastat võib lasta tervislikult kasvada, ei pea ju 80-selt raiuma. seda enam, et kui kõrval kuusik ükskord maha võetakse, siis männid on tormikindlad ja jäävad ikka püsti. annavad ka seemet sinna kuusiku poolele, rikastab kooslust.

  6. Uku Uujari:

    Mina panin tamme, ei ole ükski puu ära näritud. Praeguseks juba 5 meetrised.

Jäta vastus